Uurides 8. veebruaril Eesti Päevalehes ilmunud loo jaoks festivali korraldamise tagamaid, võimalikke esinejaid ja rahastust kirjutasin nii: "Järgmine võimalik finantseerimisallikas on Eesti Autorite Ühing (EAÜ), kelle jaoks on sääraste algatuste toetamine nii seaduslik kui ka põhikirjaline kohustus. Rock Summeri kaaskorraldaja ja EAÜ juhatuse esimehe Mikk Targo sõnul otsustab juhatus Rock Summerit toetamise veebruaris. Möödunud aastal sai EAÜ-lt kõige rohkem toetust Popkooripidu Tartus, mille korraldamise taga oli Mikk Targo, EAÜ juhatuse esimees."

EAÜ tänavusest rahuldatud rahastustaotluste nimekirjast leiame, et Rock Summer 25 sai 25 000 eurot toetust. Nagu ka Mikk Targo teine ettevõtmine Popkooripidu 2013 Tartus. Toetust sai ka mullune Popkooripidu. Ilmselt leiab EAÜ ajaloost taolisi näiteid veel. Väidetavalt olla aastal 2009 korraldanud Targo Nokia Kontserdimajas oma 50. juubeli gala samuti EAÜ rahadega. Lugesite õigesti - mees kasutab ühiskassat järjekindlalt oma tegemiste rahastamiseks.

EAÜ juhatusse kuuluvad veel lisaks esimehele Mikk Targole ka Eero Johannes, Kadri Hunt, Olav Ehala, Mario Kivistik, Helena Tulve ja Tõnis Kaumann. EAÜ revisjonikomisjoni esimees Tajo Kadajas ja liikmed Margo Kõlar ning Toivo Tulev. Et EAÜ on eraõiguslik mittetulundusühing, on säärane rahade liigutamine juriidiliselt korrektne. Kuid kummaline, et neid ühiskonnas lugupeetud kultuuriinimesi ei häiri asja eetiline pool. Seda enam, et reeglina on kultuuriinimesed need esimesed kanaarilinnud kaevanduses.

Olles kirjutanud mõned uurivad ja paraku krõbeda sisuga lood EAÜ hingeelust küsin nüüd päris ausalt: kas Mikk Targo järjekordse sooloprojekti Rock Summeri põrumise järel toimub EAÜ juhtkonnas verevahetus ja seniste eetikanormide tõsisem ümberhindamine või mitte?