Agu Uudelepp: uudiseid ma mõjutama ei hakka
●●Kuidas teile tundub, kas rahvusringhäälingu uudised on tasakaalus?
Üldpildis küll on uudised tasakaalus ja olles ka ise raadio uudistetoimetuses pikalt töötanud, olen täiesti veendunud, et ei ole võimalik väljastpoolt uudistetoimetusele dikteerida, mida või kuidas peavad nad mõtlema ja toimuvat kajastama. Võib ju mõelda, kas saab panna seadusesse veel täpsemaid tasakaalustatuse nõudeid, aga on selge, et ega südametunnistust seadusega ei reguleeri.
●●Kuidas te oma eelistusi edastama hakkate?
Oma eelistusi ei hakka ma kuidagimoodi edastama ega anna neist teada, kui selleks eelistuseks on see, kuidas keegi peaks oma saadet tegema. See pole rahvusringhäälingu nõukogu ülesanne. Nõukogu pädevuses on ringhäälingu tegevuse planeerimine ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine, mis üheselt välistab, et nõukogu võiks sekkuda igapäevasesse tegevjuhtimisse või programmi või saadete sisusse. Mul ei ole mingit plaani hakata seda rahvusringhäälingu seaduse sätet rikkuma või otsima mingit halli tsooni, et äkki natuke ikka võiks. Rahvusringhäälingu esimees ei korralda rahvusringhäälingu tööd, vaid rahvusringhäälingu nõukogu tööd. Ta seisab selle eest, et nõukogu koosolekud oleksid sisulised ja tegeletaks strateegiliste teemadega.
●●Kuidas te suhtute reklaami rahvusringhäälingus? Teda justkui ei ole, aga spordisaadete puhul siiski on?
Sponsorireklaam on ka praegu seadusega lubatud, aga vaidlus käib piiride üle. Suund on aga sellele, et reklaamiraha liiguks rahvusringhäälingust välja. Vaidlus on piiride üle. See regulatsioon võiks olla küll täpsem. Tõlgendamisruum on jäänud liiga lai.
●●Rahvusringhäälingu maja on igavene teema. Kas seda maja on vaja?
Ilmselge on see, et rahvusringhääling nendes ruumides, mis praegu on, jätkata ei saa. Selle pärast, et kõik, kes on sisenenud välisuksest kaugemale kui 30 meetrit, saavad aru, et need tingimused pole enam mõistlikud. Küsimus pole enam selles, kas uusi ruume on vaja, vaid kui kallilt, mis aja jooksul, milliseid. See on see teema, millega rahvusringhäälingu nõukogus väga jõuliselt juba lähiajal tegeldakse.
●●Venekeelne ETV on pikalt teemaks olnud. Oleks see realistlik algatus?
Teha veel kolmas rahvusringhäälingu telekanal juurde ei ole minu arust mõttekas. Pigem tuleb panustada, et see osa, mis praegu on ETV2-s venekeelsetele saadetele antud, pääseks rohkem mõjule, sest praegu pole ETV2 venekeelse elanikkonna hulgas nii vaadatav, nagu seda kanalit luues kunagi loodeti. Venekeelse inimeseni jõudmise kanal on praegu Raadio 4, millel on oma lojaalne kuulajaskond kindlasti olemas.
●●Olete töötanud rahvusringhäälingus, Rahvaliidu teabejuhina ja kommunikatsioonikonsultandina. Mida need ametid andnud on?
Olen olnud üle tosina aasta ka Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse tudengitele kommunikatsiooniõppejõud ja õpetanud kommunikatsiooni ja retoorikat veel mitmes ülikoolis. See teoreetiline pool on olulisem kui neli ja pool aastat Rahvaliidus. Aga Rahvaliidus oldud aeg annab seda, et ma mõistan paremini poliitikute ootusi ja sedagi, millised on nende ebareaalsete ootuste taga olevad mõttemallid. Olen saanud mitmekesisema ettekujutuse, kuidas kommunikatsioonimaailma erinevates otsades võidakse ühte ja sama asja erinevalt tõlgendada.
