Eesti konjunktuuriinstituut korraldab regulaarseid varimajanduse uuringuid. Viimasest uuringust selgus, et illegaalse kaubanduse osakaal on vähenenud, aga ümbrikupalkade osakaal on endiselt muret tekitavalt suur. 2015. aastal jäi riigil ümbrikupalkade tõttu saamata 158 miljonit eurot maksutulu.

Tänavuse aasta alguses kohtus riigikogu rahanduskomisjon maksu- ja tolliametiga. Ameti hinnangul väheneb kütuse salaturg pisut ja käibemaksuauk jõudsalt, aga ümbrikupalkade osakaal püsib endiselt suur. Ümbrikupalkade taandumist amet ei kinnitanud, graafikutelt oli näha ümbrikupalkadest tingitud kahju suurenemist viimastel aastatel.

Tänavusel Eesti majandusteaduse seltsi aastakonverentsil käsitles ümbrikupalkade teemat ka Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Tema uuringu materjalidest selgus, et riik kaotab igal aastal ümbrikupalkade tõttu 170 miljonit eurot maksutulu.

Konjunktuuriinstituut viitas oma eelmisel aastal korraldatud uuringus sellele, et üks ümbrikupalgaga leppimise põhjus võib olla lootus madalapalgaliste maksutagastusele.

Madalapalgaliste maksutagastus on nüüdseks kehtinud ühe aasta ja praegu käib eelmise aasta tulude deklareerimine. Tegime maksu- ja tolliametile päringu ning palusime ehitussektori töötajate eelmise aasta maksudeklaratsioonide koondandmeid. Just ehitussektorile viitas maksuamet kui valdkonnale, kus ümbrikupalga maksukahju on suurim.

Madalapalgaliste tagasimaksete õiguse saab 12 000 ehitussektori töötajat. Suur osa neist on Harjumaa ehitajad.

Maksu- ja tolliameti vastusest selgus, et 2016. aasta deklaratsioonide järgi tekib 12 000 ehitussektori töötajal tänavu kevadel õigus saada madalapalgaliste tagasimakset. Suur osa neist on Harjumaa ehitajad. Harjumaa keskmine palk on tunduvalt üle riigi keskmise. Tagastatav summa on ehitussektoris kokku üle viie miljoni euro. Lõplik tagasimaksete summa selgub pärast tuludeklaratsioonide esitamise tähtaega.

Kokku oli 2016. aastal ehitussektoris 51 000 palgasaajat, kellest omakorda 22% keskmine palk jäi alla miinimumpalga.

Maksu- ja tolliameti hinnangul ei peegelda need andmed tegelikku olukorda, miinimumpalgaga ehitajad on pigem erand ja tõenäoliselt viitavad andmed ümbrikupalkade suurele osakaalule. Seega annaks riik maksutagastusega justnagu väikese preemia ümbrikupalga maksmise või vastuvõtmise eest.

Levinuim ümbrikupalga maksmise viis on selline, kus ametlikult näidatakse miinimumpalgale lähedast palgaosa ja ülejäänu makstakse mustalt. Maksuametil on keeruline ümbrikupalku tõendada. Edu on võimalik saavutada koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega, mis on ka ise huvitatud ausast konkurentsist. Seda enam ei tohiks riik oma maksupoliitikaga vastupidises suunas tegutseda.

Ka järgmised ulatuslikud tulumaksusüsteemi muudatused pigem suurendavad motivatsiooni ümrikupalka maksta.

Järgmisest aastast jõustub astmeline maksuvaba miinimum. Ulatuslikud muudatused üksikisiku tulumaksusüsteemis pigem suurendavad kui vähendavad motivatsiooni ümbrikupalku maksta.

Ametlikud selgitused uue maksusüsteemi kohta on olnud eksitavad. 1776 euro suurune kuupalk olevat murdepunkt, millest madalama kuupalga saajad pidavat kõik võitma. Tegelikult ei räägi seadus mitte kuupalgast, vaid kogutulust, mille üks osa on palgatulu. Tegelik maksuvaba miinimum arvutatakse aastatulust ja sinna sisse arvestatakse peale palga ka kõik muud tulud, mis tulumaksuseaduse järgi kuuluvad maksustamisele. Tulu sisse arvestatakse ka sellised tululiigid, mis üksikisiku puhul maksustamisele ei kuulugi, näiteks Eestist saadud dividendid.

Marginaalne maksumäär astmelise maksuvaba miinimumi puhul vahemikus 1200 kuni 2100 eurot on 34%. See tähendab, et selles tuluvahemikus maksukoormus peaaegu kahekordistub, sest peale olemasoleva tulumaksu suureneb maksukoormus veel ka astmeliselt väheneva maksuvaba miinimumi tõttu.

Toon lihtsustatud näite. Töötaja kuupalk on alla 1200 euro kuus ja tulumaksu kinni pidades arvestatakse iga kuu maksuvaba miinimumi 500 eurot kuus. Juhul kui maksumaksjal on ka mõni muu tuluallikas või veel teinegi töökoht, tekib tal motivatsioon seda ametlikult mitte näidata. Teise tuluallika tõttu võib ju kaduma minna ka põhitöökoha 500 euro suurune maksuvaba miinimum ja maksukohustus tekib alates esimesest eurost, sest praegune üldine maksuvaba miinimum kaob. Tuludeklaratsiooni järgi tuleb siis juurde maksta suur summa tulumaksu.

170 miljonit eurot ümbrikupalkade tõttu saamata jäänud maksutulu on suur summa, aga valitsus isegi ei aruta seda.

Praegune madalapalgaliste maksutagastus juba motiveerib ümbrikupalka maksma ja tulevane astmeline maksuvaba miinimum loob selleks lisamotivatsiooni. Peale selle kavatseb võimuliit veel ka pensioni esimese samba makstud palgast lahti harutada.

170 miljonit eurot ümbrikupalkade tõttu saamata jäänud maksutulu on riigieelarvele suur summa. Aga peaminister Jüri Ratase vastusest riigikogu arupärimisele selgus, et uue koalitsiooni jaoks ei vääri see isegi arutamist. Kui ümbrikupalkade tõttu saamata jäänud maksutulu süsteemse tegevusega kasvõi osaliselt vähendada, oleks selle arvel võimalik taastada nii ühisdeklaratsioonid kui ka võimaldada üldist maksuvaba miinimumi neile, kellelt see järgmisest aastast ära võetakse.