Link kopeeritud!

Aivar Sõerd: majandusolukord on hea, aga puudub usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes

 (105)

Aivar Sõerd: majandusolukord on hea, aga puudub usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes
Foto: Madis Veltman

Riigihalduse ministri nõunik Risto Kask kirjutas Eesti Päevalehe ja Delfi arvamusveebis avaldatud loos justnagu oleks praeguse valitsuse tegevus on toonud meile positiivse majandusarengu. Ministri nõunik tugineb oma järeldustes muuhulgas viimasele Konjunktuuriinstituudi koostatud Eesti majanduse ülevaatele.

Eesti majandusel läheb jätkuvalt hästi, seda ei saa kahtluse alla seada. Majandusel läheb hästi sõltumata praeguse valitsuse vastutustundetust ja pikaajalise kasvu eeldusi maha tampivast poliitikast. Majandustsüklile sobimatu on praeguse valitsuse ebakindlust külvav ja hinnatõuse põhjustav maksupoliitika. Sobimatu on ka üle jõu elamine ja puudujäägis eelarve majanduse kiire kasvu aastatel.

Konjunktuuriinstituudi viimases majandusülevaates hindavad eksperdid majanduse hetkeseisu kõrge 95 punktiga, mida on 10 punkti enam kui eelmisel vaatlusel septembris. Ekspertide hinnangud näitavad, et majandus on tõusuharjal. Sama kõrge oli hinnang majandusolukorrale ka eelmise kiire majanduskasvu aastatel 2005-2007, ulatudes 97 punktini aastal 2006. Konjunktuur hakkas halvenema 2007. aastal ja kiire langus saabus koos ülemaailmse finantskriisiga aastal 2008.

Praegune tõus majanduses sai hoo sisse alates 2016. aasta teisest poolest. Soodsa majanduskliima jätkumist prognoositakse ka tänavuseks aastaks. Ajaskaalal on ekspertide hinnangud olnud kõrgeimad kiire kasvu aastatel ja hinnangud majandusliimale madalaimad langusaastatel. Täiesti arusaamatu on, kust kohast on lugupeetud nõunik saanud numbri, et aastatel 2005-2007 oli üldine hinnang Eesti majanduskliimale 15,9 punkti? Nõunik on midagi tõsiselt sassi ajanud.

Praegune kasv tugineb põhiliselt Euroopa Liidu majanduses toimunud positiivsetele arengutele.
Samal teemal:

Riik saab oma majanduspoliitikaga majandustsüklit võimendada või seda tasandada. Praegune kasv tugineb põhiliselt Euroopa Liidu majanduses toimunud positiivsetele arengutele, võimalike riskide mitte-realiseerumisele ja meie peamiste partnerriikide majandusolukorra paranemisele. Konjunktuurinstituudi ülevaade ütleb, võrdluses euroalaga on Eesti majandusprobleemid keskmiselt 10 punkti raskemad. Üksikutest valdkondadest torkavad eriti silma vähene innovatsioon, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhetes.

Loe veel

Konkreetsemalt on olukord selline, et kui vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes kinnitab Eesti osas 84 protsenti ekspertidest, siis euroalal keskmiselt on seda usaldamatust väljendavate ekspertide osakaal 44 protsenti.

Majandustsükli mõttes oleme praegu tõusuharjal ja sinna oleme jõudnud hoolimata praeguse valitsuse tegevusest.

Otseselt hindavad valitsuse majanduspoliitika mõju ka muud uuringud. Möödunud nädalal avaldatud tööandjate majandusspidomeeter näitab, et negatiivse meeleolu kasv on praegu ettevõtjate seas üldine. 518 küsitlusele vastanud ettevõtjast vaid 11 vastasid, et nende arvates on praeguse valitsuse tegevus avaldanud Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele positiivset mõju. Majandusspidomeetri ajaloos pole nii suurt negatiivselt suhtujate osakaalu olnudki.

Seega kokkuvõtlikult – majandustsükli mõttes oleme praegu tõusuharjal ja sinna oleme jõudnud hoolimata praeguse valitsuse tegevusest. Jüri Ratase valitsuse poolt ellu viidav pikaajalise kasvu eeldusi maha tampiv poliitika ilmneb selgelt ettevõtjate ülekaalukalt negatiivsest hinnangust valitsuse tegevusele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare