Aivar Sõerd: valitsuse reservid kahanevad siiski
Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval juhtkirjas „Kaja Kallasel polnud siiski õigus, aga...”, et nende faktikontrolli otsus riigi reserviraha ära kulutamise väite kohta oli siiski õige. Ma ei nõustu sellega.
Vaatame kõigepealt stabiliseerimisreservi, kust valitsus saab raha võtta vaid majanduskriisi ajal riigikogu eraldi loal. Selle reservi maht on nominaalselt jõudnud tõesti samale tasemele, mis oli enne viimast majanduskriisi. Jüri Ratase valitsus oleks võinud seda reservi täiendada tänavu erakorraliselt laekunud ühekordse, Tallinna Sadama aktsiate võõrandamise tuluga, kuid seda ei tehtud.
Riigi teine põhiline reserv on likviidsusreserv. 2012. aastal liideti likviidsusreserviga töötukassa ja haigekassa reservid. Kuigi 31. oktoobri seisuga oli nende ja teiste asutuste raha likviidsusreservis hoiul 1369 miljonit eurot, on selle reservi suurus ainult 786 miljonit eurot. See tähendab, et sotsiaalkindlustusreservide raha kasutatakse siseriikliku laenuna riigieelarve negatiivse rahavoo katteks. Praeguse seisuga on selleks kasutusel juba pool sotsiaalkindlustusreservide rahast. Seega on õige ka Kaja Kallase väide, et keskvalitsuse enda reserviraha on ära kulutatud. Likviidsusreserv ja stabiliseerimisreserv on kokku 1,198 miljardit eurot, teiste isikute hoiule antud raha on aga kokku 1,369 miljardit eurot.
Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjas on prognoos ka tulevaste aastate kohta. 2016. aastal oli keskvalitsuse real finantsvara 906 miljonit eurot, 2019. aasta lõpuks on prognoosi järgi alles 727 miljonit eurot. Riigieelarve seletuskirjas on ka mustvalgel kirjas, et 2019. aasta lõpuks on ette näha reservide vähenemist ja et eelarvepositsiooni parandamata jättes tekiks riigikassal laenuvajadus 2022. aastal. Teisisõnu tähendab see, et sotsiaalkindlustusfondide raha siseriikliku laenu allikana saab otsa 2022. aastaks.
Reserve tuleks aga vaadelda mitte nominaalmahust lähtudes, vaid protsendina SKP-st. Asi on selles, et reservid peavad tagama riigieelarve finantseerimise olukorras, kus maksutulud järsult langevad. Praegu on riigieelarve maht üle kahe korra suurem kui oli enne viimast majanduskriisi, seega pole tollane ja praegune olukord võrreldavad. Protsendina SKP-st on reservid Jüri Ratase valitsuse ajal vähenenud.
