AIVAR TÕNSO: ISEA2004 näitab elektroonilise muusika vormi- ja võimalusteküllust
Me elame segasel, aga see-eest huvitaval ajal. Ilmselgelt tehnoloogia arengust tingitud muudatused ja uued võimalused sunnivad päevast päeva kokku puutuma tundmatute olukordadega, milles tuleb õppida orienteeruma. See puudutab nii üksikindiivide kui ka gruppe ja nendega seotud protsesse ning igasuguseid väärtushinnangute ja arusaamade süsteeme. Inimesed vajavad infokalüptilisest ajastust tingitud teadmistest ja kogemustest tulenevalt uutmoodi rituaale, mis aitaksid tunnetada end voolu sees olevana. Just selline on ISEA eesmärk.
Märksõna ”elektrooniline kultuur” võimaldab ühendada endas niivõrd paljusid eluvaldkondi, et selle kohtumise kaudu on ehk kas või korraks võimalik saavutada terviku tajumise ja ümbruses toimuva mõtestatuse illusioon, kus üksteisele ulatavad käe tõsine teadus, elitaarne kunst ja meeldiv ajakohane meelelahutus. Seepärast tuleks arvestada, et muusikalise programmi eraldamine kõigest muust festivali kontekstis aset leidvast on tegelikult üsna tehislik, aga toimuva kirjeldamiseks siiski vajalik.
Teisest küljest ei tasuks taolist interdistsiplinaarse suunitlusega sündmust vaadelda ka liialt elektroonilises muusikamaailmas iseseisvalt toimivate protsesside keskselt, sest siis läheksime liiga spetsiifiliseks. Sel põhjusel ei maksaks festivalilt otsida absoluutset ja objektiivset ülevaadet sellest, mis üleüldse elektroonilises muusikas hetkel toimub, vaid kui üht valdkondade vahelistest seostest igapäevase suhtluse ja logistika tasandil kujunenud kombinatsioonide võimalust. Olukord on selles osas olnud küllaltki soodne, sest koostööpartneritena on festivaliga liitunud ajaliselt lähestikku Helsingis toimuvad Koneisto ja Flow festival ning mis eriti rõõmustav, varemgi mööda maailma rännanud Kanadas baseeruv Mutek festival.
Festivali alustab suurejooneliselt 15.–17. augustini toimuv ”ISEA2004 Cruise”. Orbiidil Helsingi– Stockholm–Mariehamn–Tallinn toimuv aktsioon tõotab meeliülendavat segadust igas vallas ja eriti muusikalise eeskava osas, kuna kavas on u 40 dj- ja kontsertesinemist. Eriti heaks teeb tuju Felix Kubini ülesastumine. Kes käisid tema aastatagusel Tallinna kontserdil, teavad, millest on jutt. Aavikko liikmete vihje, et tegemist on Reperbahni kõrval parima Hamburgi meelelahutusega, ei ole tühjalt pinnalt sündinud. Tema isikupärane, avatud ja ühtlasi nakatavalt eneseirooniline ühemeheshow on midagi niisugust, mida peab nägema ja kuulma. Felixi lood on tavaliselt seotud mingi isikliku kogemusega, mis ei pruugi alati olla kuigi lõbus, aga oma huumoritajuga oskab ta vältimatult, isegi kui ise seda ei soovi, kõik stereotüüpsed arusaamad pea peale pöörata. Nii kõlab tema abstraktsete ja karmimate müraeffektiga segatud elektropop üsnagi lõbusalt ja kaasahaaravalt ning igat liiki veidrused ei takista selle saatel tantsimast.
Üldiselt tundubki elektrooniline tantsuliin olevat ISEA muusikalise poole põhisuund. Kui Felix Kubini saatel võib-olla igaüks tantsida ei söandaks, siis Muteki poolt välja pakutud nn klubikultuuri trenditeadlikumate ringkondade jaoks tippnimed Akufen ja Deadbeat Kanadast ei tohiks selles osas küll mingeid barjääre tekitada. Esimene neist on saanud tuntuks oma keskkonnahelide sämplimistehnika ja ülimalt funki minimalistliku tech-house rütmika sünteesimisega. Igatahes on tegemist kaasaegse glitch techno ühe esiartistiga, kelle ISEA esinemine kannab nime ”Music for Pregnancy” ning on inspireeritud tema mitme naistuttava samaaegselt lapseootele jäämisest.
Deadbeat esindab Akufenile sarnast suunda, aga pisut hämaramas ja dubilikumas võtmes ning kui maitse üle võib vaielda, siis on tegelikult esimesest muusikaliselt huvitavam. Tech-house suunda esindab ka Laurent Garnieri poolt asutatud legendaarse prantsuse leibeli Fcom esindus eesotsas Fabrice Ligi ja Jori Hulkoneniga. Kõike kruiisilaeval toimuvat ei ole võimalik ruumipuudusel tutvustada, aga kindlasti võib lisaks rütmilisele muusikale kuulda ka kõikvõimalikke muid elektroonilisi helisid. Selles osas tasuks näiteks viidata Sloveenia helikunstnike, arvutiinseneride ja arhitektide poolt Koreas asutatud RX:TX institutsiooni esindusele Scanneri, Random Logicu, Sound Meccano ja teiste näol.
Teisipäevaks jõuab festival Tallinna, kus konverentside ja kunstisündmuste kõrval võib leida ka muusikaliselt tähelepanu väärivat. Ööklubis Bon Bon kolmapäeva öösel toimuval ISEA-le iseloomulikult interdistsiplinaarsel heli, kunsti, moodi, disaini, performance’ikunsti ja multimeediat siduval üritusel ”Flux in Tallinn” on kohal artistid Norrast, Kanadast, Leedust, Prantsusmaalt ja loomulikult ka Eestist ning nende esitatav on väga kaugel traditsioonilise Bon Boni klubiõhtu atmosfäärist. Eklektilise valiku poolest äärmusteni kalduv õhtu lubab kuulmismeeltele inspiratsiooni tantsuks nii füüsilisel kui ka mõttetasandil.
Taas kord koostöös Mutekiga esitab audiot ja visuaale põimiv kanada duo Skoltz Kolgen oma lausa mikroskoopilise täpsusega komponeeritud õhulisi elektroonilisi heliabstraktsioone. Leedu noort, aga elujõulist elektroonilist scene’i esindab müra ja helisagedustega eksperimenteeriv Ciutausk. Eksperimentaalsemat etteastet on oodata ka prantsuse grupilt S.S.S. (Sensor Sonics Sights). Norra rühmitus Center of the Universe segab aga lo-fi elektroonikat ja breikbiiti araabia ning balkani popiga.
Erinevaid meeleolusid esindavad ka jõudsalt areneva ja üha enam rahvusvahelist tunnustust koguvad kohaliku elektroonilise helikunsti esindajad. Andres Lõo on oma projektiga Ars INtel Inc kohati üsna karmidel agressiivsetel müralainetel, et siis pisut hiljem hõljuda hoopis ambientlikel avarustel. Viimane suund on omal moel omane ka süvatechnot ja dubisegast elektroonikat viljelevale Joel Tammikule. Rütmilisemat kodumaist loomingut esindavad enese sõnul APM-i (abstract party music) viljelev Taavi Tulev ja Ropotaatori liige Hendrik Kaljujärv oma sooloprojektiga Ulmik.
Neljapäeva hommikul jätkub festival pärast kiirlaevatrippi Helsingis, kus muusikalise külje pealt on sateliitüritusena kaasatud Nu Spirit Helsinki poolt korraldatav klubilikumat fiilingut pakkuv Flow Festival. Esinevad Norman Jay (UK), Nicola Conte (Itaalia), Jazzanova (Saksa), Seiji (UK) ja paljud teised. Pärast juba pea nädalajagu toimunud elektroonilist eksperimenteerimist mõjub sealne kohatine naturaalsematele radadele kaldumine ilmselt üsna värskendavalt.
