••
Veel enne teie riigikogu ettekannet võttis peaminister üsna tõrjuva ja üleoleva hoiaku ning ütles sisuliselt, et kuuleme juba pikemat aega ühte ja sama. Millest võiks valitsusjuhi säärane hoiak ühe teise Eesti riigi institutsiooni vastu tingitud olla?

Eks ikka võib tekkida selline reaktsioon, kui loed asju, mis sind häirivad ja millele sa pole pikka aega lahendust leidnud. Kõlanud lause „uus mees ja sama jutt” puhul võiks aga ehk mõelda, et äkki pole küsimus mehes, vaid tuleks jutu sees olevad probleemid lahenduseni viia. Et oleks vähemalt näha, et probleemidega hakatakse tegelema. Ega me ju ei öelnud oma ülevaates midagi, mis oleks valitsuse liikmetele uudis olnud. Aga eks ta väljendus nii siis, kui ta polnud veel dokumenti lugenud. Võib-olla nüüd, kui ta on lugenud, arvab ta teisiti.

••Mina ajakirjanikuna tajusin peaministri sõnavõttu ülbena, küllap ka teised. Milliseid riske te selles tunnetuslikult ülbes käitumises näete?

Eks ka selle riigikontrolli ülevaate kontekstis oleks saanud esile tuua, et valitsus on probleemidest teadlik, valitsus on astunud samme asjade parandamiseks ja on hea, et riigikontroll neid toetab. See võiks anda valitsejatele märksa parema võimaluse olulisi reforme ellu viia. Midagi pole teha, inimesed on inimesed ja kõige vähem on riigikontrolli asi hakata inimest muutma. Kõik väljaütlemised, kaasa arvatud mu enda omad, jäävad ju väljaütleja nimele ja nii mina kui ka väljaütleja peame sellega elama. Paratamatult aga inimesed, kellel on mõju riigile… Nende sõnadel on märksa suurem tähendus kui juhuslikul intervjuul tänavalt.