Küllap saab kampaania sisukuse printsiibi valguses seekord üheks probleemiks nõue, et lubadused oleksid seotud valitava esinduskogu pädevusega. Juba suvest saati kuuleme loosungeid, mis võivad ideoloogiliselt olla sümpaatsed, aga mis puudutavad näiteks julgeoleku- ja rahvastikupoliitikat, mida pole linnal-vallal vähimatki võimalust teha. Kui ehk suured linnad välja arvata, on parteiliinil ja isegi ilmavaatel kohalike valikutega vähe pistmist.

Olgem siis valijaina nõudlikud ja küsigem kandidaatidelt ikka kohaliku elu lubadusi, selmet anduda mustvalgele süvenemata polariseerimisele. Nagunii eeldab tava, et kandidaadid väldivad hirmutamist, rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse alusel vastuseisu õhutamist. Ent selle punkti rikkumine on lausa mõne kandidaadi strateegiline valik, mitte õllelaual libastumine.