Aleksijevitš toob postsovetliku traagika läänlasele lähemale

Kirjanik sai Nobeli preemia esimese valgevenelasena ja esimese NSV Liidus sündinud kirjanikuna pärast riigi lagunemist.

Kui Rootsi akadeemia eile teatas, et Nobeli kirjanduspreemia on võitnud valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevitš, naljatati Twitteris, et nüüd sööstavad tuhanded lääne ajakirjanikud seda nime Google’isse sisestama. Kuigi kihlveokontorites peeti Aleksijevitši šansse headeks, pole tema nimi maailmas kaugeltki nii mõjukas kui alalise favoriidi Haruki Murakami oma. Inglise keelde on tema raamatuid tõlgitud kõigest käputäis. Tõsi, Prantsusmaal, Saksamaal ja eriti Ida-Euroopas on 

homo soveticus

’e uurimisele pühendunud kirjanik paremini tuntud. Kaks tema romaani on ilmunud ka eesti keeles. 2007. aastal ilmus Andres Ehini tõlkes „Tšernobõli palve” (esmailmunud 1997), mis räägib tuumakatastroofi kogenud inimeste lugusid. Möödunud aastal ilmus Veronika Einbergi tõlkes „Pruugitud aeg. Punainimese lõpp” (2013), mis kajastab autori reise ja kohtumisi Nõukogude Liidus.