Allar Jõks, põhiseadus ei ole maailmavaade!
Põhiseadus on mõeldud andma riigile raami ning püsima sellisena läbi aastakümnete, ilma et tekiks vajadus seda igapäevaste küsimuste lahendamiseks muuta. Põhiseadus ei ütle, kas tulumaks peaks olema astmeline või astmeteta, kas Eesti välispoliitika peaks võtma orientiiriks Washingtoni, Brüsseli või Moskva ega sätesta, kas Ukraina kõrgharitud IT-spetsialistid võivad kolida Eestisse või mitte. Kõik need otsused on põhiseaduse valguses lubatud. Seega, põhiseadus välistab selgelt ebamõistlike, ebademokraatlike või inimõigusi kahjustavate otsuste vastuvõtmise, ent ei anna ega tohigi anda eelist ühelegi poliitikale, mis nendesse raamidesse mahub. Maailmavaade peaks just seda tegema.
Jõksi väide, et tema maailmavaateks on "Eesti Vabariigi põhiseadus", ei ütle suurt midagi tema sisuliste vaadete kohta, peale selle, et ta toetab üldjoontes Eesti demokraatlikku korda ja põhiõigusi. Kahtlen selles, kas Eestis üldse eksisteerib poliitilisi jõude, rääkimata presidendikandidaatidest, kes sarnaseid väärtusi ei toetaks. Pigem võib väita, et kõik presidendikandidaadid on põhiseaduslikud, veel enam-võib öelda, et me kõik oleme põhiseaduslikud. Või ehk tuleks Jõksilt küsida, et kes kandidaatidest põhiseaduslik pole.
Vastuseta küsimus
Samas on Jõksi otsus mõistetav. Ta on end positsioneerinud poliitika- ja erakondadeülese kandidaadina. Öeldes välja, mis on tema maailmavaade, peletaks ta kindlasti mõned oma toetajad. Hüüdlaused "erakonnad ei tohi olla korrumpeerunud", "majandus peaks kasvama kiiremini" ja "vähem lolle seaduseid" ei saagi olla kellelegi vastumeelsed. Debatt tekib alles siis, kui küsida, mida siis teha. Ent sellele küsimusele Jõks ei vasta.
Õhku jääb ka küsimus, kas Jõksi arvates vajavad valvamist kõik erakonnad või ainult need, kes teda presidendikandidaadiks ei esitanud. Eeldades, et Jõksi kriitika on olulisem määral suunatud ka Reformierakonna vastu, siis kas koalitsioonipartner IRL ei vastuta nende otsuste eest või sõltub Jõksi enda kandidatuur nendest samadest poliitilistest jõududest kelle vastu ta kandidatuur üles ehitatud on?
Jõks ise on loosungit "minu maailmavaateks on põhiseadus" sisustanud mõttega, et ta „valvaks" põhiseadust erakondade eest ning kasutaks vetoõigust, et oleks „vähem lolle seadusi". Kuigi presidendil on õigus jätta seadusi välja kuulutamata, on põhiseaduse mõtteks, et seda tuleks teha vaid siis, kui seadus on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse vastaseid seadusi on järjest vähem, juba Lennart Meri teisel ametiajal kasutas ta vetoõigust vähem, rääkimata hilisematest presidentidest. Lihtsalt lolli seaduse, mis on põhiseadusega kooskõlas, peab president lõpuks ikkagi välja kuulutama. Nn poliitiline veto võimaldab presidendile ebameeldiva seaduse väljakuulutamise üksnes ajutiselt edasi lükata.
Poliitilise veto oht
Jõksi lubadus jätta rohkem seadusi välja kuulutamata on problemaatiline mitmel põhjusel. Esiteks, poliitilise veto kasutamine on selgelt maailmavaateline. See, mis võib tunduda rumalana sotsile, ei pruugi olla rumal konservatiivi meelest ning vastupidi. Jõks on aga keeldunud selgitamast, milline on tema maailmavaade ehk millised seadused jätaks ta välja kuulutamata.
Teiseks, presidendil ei ole lihtsalt ressurssi, et seaduseid põhjalikult analüüsida. President peab seaduse välja kuulutama 14 päeva jooksul. Selle aja piires on raske seadust põhjalikult analüüsida, rääkimata ekspertide kaasamisest või koostajatelt selgituste küsimisest. Seni on presidentidel olnud 1-2 õigusnõustajat, millest kõikide seaduste põhjalikuks analüüsimiseks ei piisa. Seetõttu on Jõksi väide, et tema jätaks kõik põhiseaduse vastased seadused välja kuulutamata, suures osas vale - see pole lihtsalt teostatav.
Jõks tahab presidendiks kandideerides võtta erakondadest ja poliitikast sõltumatu demokraatia ja inimõiguste kaitsja rolli. Ka sellist rolli on võimalik Eestis täita - olles õiguskantsler, kellele seadus annab põhiseaduslikkuse analüüsimiseks piiramatu aja ning hulga pädevaid nõunikke. Aga see ei tähenda, et Eestil oleks vaja kahte õiguskantslerit.
Seega vajame mõistlikke ja põhjalikke selgitusi, mida teeks Jõks presidendina peale vetode kasutamise või erakondade hurjutamise või kuidas Eesti poliitikat edendada. Kui Allar Jõks ise on mõistnud hukka sisevaenlaste loomise häälte saamiseks, on tal endal vaja selgitada, kuidas oma kampaania käigus tugevalt negatiivselt sildistatud erakondadega pärast koostööd tehtud saab. Sest just seda eeldab presidendi põhiseaduslik roll.
