ALLAR JÕKS: Riigikogu liikmete palga kaitseks

 (50)

Vabariigi sünnipäeva eel selgus, et põhiseadus ei luba ametisoleva riigikogu palgatõusu peatada.

Riigikohtu otsuse järgselt kahtlustati kohtunikke soovis vältida oma palkade vähendamist ja süüdistati neid avalikkuse õiglustunde eiramises. Tunnustust väärib ajakirjanduse võime avalikku arvamust artiklite kaudu kujundada ja kampaania korras avalikkust palgatõusu vastu koondada. Kuid kas see oli eelmisel aastal  kõige olulisem teema?  

Kohtuotsuse suurim väärtus on selles, et ühiskonda erutav vaidlus sai lõpliku lahenduse. Harukordne kiirus, millega lahendini jõuti, lubab oletada, et tegemist oli tuleviku seisukohalt elulise küsimusega.

Kuna otsus on lõplik, siis järgnevad märkused on vaid katseks tuua mõttevahetus põhiseaduse tõlgendamise osas laiema publiku ette. Kõrgeima kohtu roll ei ole ainult õiguslike vaidluste lahendamine, vaid sedakaudu ühiskonnas väärtushinnangute kujundamine. Seetõttu ulatub otsuse mõju kaugemale palgast.

Arvustamata lõppjäreldust, jääb arusaamatuks, kuidas tulemuseni jõuti.  

Kas  põhiseaduse § 75 sätestatud keeld muuta oma palka võimaldab ametisoleval riigikogul oma palka vähendada? Võttes lähtepunktiks sätte sõnastuse leidis kohus, et keeld hõlmab nii vähendamist kui ka suurendamist.

Lisaks keelelisele tähendusele tuli välja selgitada ka normi eesmärk ja hinnata seda põhiseaduse üldisel väärtusskaalal.

Sätte eesmärgiks pidas kohus oma palga tõstmisega kaasneva huvide konflikti vältimist, poliitiliste oponentide kaitsmist ja riigikogu liikme väärikust ja vastutuskoormat arvestava elatustaseme kindlustamist.

Järgmisena tulnuks kaaluda, kas seadus on nende eesmärkidega vastuolus.

Ei ole raske mõista, et oma palga tõusu peatamine ei tekita huvide konflikti. Nagu ka aastaks palga külmutamine ei halvenda opositsiooni liikmete majanduslikku olukorda ega ohusta riigikogu liikme väärikusele ja vastutuskoormale vastavat elatusstandardit.  

Kahetsusväärselt jättis riigikohus selle vastavuse hindamata. Lisaks ei selgu otsusest, miks sõjaseisukorras võib palka vähendada, aga majanduskriisi korral mitte.

Eriarvamusele jäänud kohtunikud heitsid ette, et vaidluse lahendamisel on põhiseaduse mõte jäänud sätte varju.

On põhiseadusi, mille muutmine on sama lihtne kui seaduse täiendamine. Gruusias on põhiseaduses tehtud 18 muudatust. Eesti põhiseadust on samal ajal, vaatamata korduvatele üritamistele, muudetud vaid kolm korda. Stabiilsus on pigem voorus kui puudus. Vastasel juhul oleks lihtne põhiseadust muuta kitsalt erakondlikes huvides.

Mida muutmatum ja suurema üldistusastmega on põhiseadus, seda paindlikumalt ja väärtustele toetudes peab seda rakendama. Vastasel juhul ei ole võimalik kaasas käia sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja poliitiliste muutustega ja pakkuda 21. sajandi väljakutsetele vastavaid lahendusi.  Muutuvad olud suurendavad õiguse rakendaja vastutust. Põhiseadus ei ole pelgalt enam retseptiraamat, kus õigest kohast lahti lüües valmis vastuse leiab. Seega suureneb  põhiseaduse kohaldamisel mõtlemis­ülesande keerukus.

Järjepidevuse tähtsus

Iga riigikohtu otsus on justkui majakas, mille õigusmeres hulpija sihiks võtab. See tähendab vastutust olla järjepidev ja kindlustunnet andev. Jääb mulje, et kohus on sissetallatud rajalt palgaotsusega mõnevõrra kõrvale kaldumas.

Riigikohus luges 1994. aastal parlamendi liikmete kuulumise riigiettevõtete haldusnõukogudesse teises riigiametis olemiseks. Põhiseaduse § 64 kohaselt tulnuks haldusnõukogudesse kuuluvate riigikogu liikmete volitused lõpetada kohe. Tagamaks riigivõimu stabiilsust andis kohus aga kahel tooli istujatele kuu aega oma staatuse määratlemiseks. Selliselt eiras kohus volituste lõppemise aluseid, pidades samas silmas põhiseaduslikke väärtusi.

Kui tulevikus põhiseaduse tõlgendamisel säte muutub olulisemaks mõttest, siis peaks riigikontroll lõpetama kohalike omavalitsuste auditeerimise ja õiguskantsler ombudsmanina riigiasutuste kontrolli. Põhjusel, et põhiseadus sellist pädevust ette ei näe. Tagasilöök tabaks ka Eesti võimet toimida Euroopa Liidus. Tähttähelise tõlgendamise puhul ei ole Lissaboni lepingu jõustumisel võimalik seda rakendada, sest põhiseadus teeb viite vaid liitumislepingule.  

Ühe võimalusena palga külmutamiseks on pakutud põhiseaduse kiireloomulist muutmist. On kaheldav, kas ajutise lahenduse seadustamiseks tasub põhiseadust muuta.

Hoopis elulisem oleks põhiseadusesse viia Euroopa Liiduga liitumisest tulenevad muudatused. Sest säte ja mõte on lahku kasvanud ja vaid juristide kitsas seltskond saab aru, millised põhiseaduse normid Euroopa Liidu õiguse valguses kehtivad.

Jääb loota, et puudulik otsuse põhjendamine oli tingitud kiirustamisest ja ei ole märk õigusmõtlemise tagasipöördumisest eelmisesse sajandisse. 

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Proovi nüüd ja ainult nüüd! Eesti Päevalehe sünnipäevanädala pakkumine: 4 nädalat vaid 7 euroga! Proovi ja Sa ei kahetse »

56 000€
Viimsi vald, Korter
72 500€
Tallinn, Korter
99 999€
Saue vald, Korter
90 000€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
124 900€
Saue vald, Korter
107 000€
Jõelähtme vald, Korter
Otse omanikult!
229 000€
Rae vald, Majaosa
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
185 000€
Rae vald, Majaosa

131 990€
Tallinn, Korter
123 390€
Tallinn, Korter
90 990€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare