ALLAR JÕKS: Täna öösel toimus devalveerimine

 (193)

ALLAR JÕKS: Täna öösel toimus devalveerimine
----

Keskööl toi­mus de­val­vee­ri­mi­ne. See ei ole halb na­li. Tä­na sea­du­se jõus­se as­tu­nud li­saee­lar­ve­ga seo­tud sea­dus­te­pa­kett võiks oma ku­ju­ne­mis­loolt ja õigusk­va­li­tee­dilt kan­da ni­me „Õi­guspõhimõte­te de­val­vee­ri­mi­se ak­t”.

Li­saee­lar­ve­ga ei ku­jun­da­tud ümber mit­te ai­nult tu­lu­baas, vaid ka põhi­sea­du­ses si­sal­du­vad väär­tus­hin­nan­gud.

Põhi­sea­dus si­sal­dab põhimõtteid, mis on põhiõigus­te si­sus­ta­mi­se ja kaits­mi­se nur­ga­ki­vid. Rii­gi­ko­hus on 16 aas­ta jook­sul la­du­nud neist õigus­rii­gi vun­da­men­di.

Mis põhimõte­test käib jutt? Üks neist on õigus­kind­lus, mis hõlmab õigus­sel­gu­se ja õiguspä­ra­se oo­tu­se print­sii­pi.

Igaühel peab ole­ma võima­lik ku­jun­da­da oma elu mõist­li­kus oo­tu­ses, et õigus­kor­ra­ga tal­le an­tud õigu­sed ja pan­dud ko­hus­tu­sed püsi­vad sta­biil­sed ega muu­tu ra­ba­valt eba­sood­sas suu­nas. Tei­se pen­sio­ni­sam­bas­se teh­ta­va­te rii­gi­pool­se­te mak­se­te pea­ta­mi­ne on ju­ba aja­lu­gu. Tä­na käi­be­mak­su­sea­du­ses ja kesk­kon­na­ta­su­de sea­du­ses keh­ti­ma ha­ka­nud muu­da­tu­sed ning õppe­lae­nu­de rii­gi­pool­se kus­tu­ta­mi­se lõpe­ta­mi­ne rii­va­vad in­ten­siiv­selt õiguspä­ra­se oo­tu­se põhimõtet.

Eel­öel­du ei tä­hen­da, et õigus­te pii­ra­mi­ne või soo­dus­tus­te lõpe­ta­mi­ne oleks lu­ba­ma­tu. Põhi­sea­dus ei ta­ga õiguspä­rast oo­tust, et head ajad jät­ku­vad, ega nõua keh­ti­va re­gu­lat­sioo­ni ki­vis­ta­mist. Õi­gus­suh­ted tu­leb muu­tu­nud olu­de­le ümber ku­jun­da­da. Iga sel­li­se ot­su­se­ga käi­vad ala­ti kaa­sas nii võit­jad kui ka kao­ta­jad. See on märk rii­gi teh­ta­va­te va­li­ku­te kee­ru­ku­sest. Õi­gus­kait­se keel­de tõlgi­tu­na tä­hen­dab see eri põhiõigus­te ning nen­de ta­ga pei­tu­va­te hu­vi­de ja väär­tus­te hoo­li­kat kaa­lu­mist.

Solidaarsuse sisutus

Ot­sus, kui­das ja ke­da ee­lar­vet kär­pi­des ee­lis­ta­da, on sea­du­sand­ja te­ha. See ei to­hi ol­la aga mee­le­vald­ne ja peab li­saks õigus­kind­lu­se põhimõtte­le ar­ves­ta­ma ka võrd­se koht­le­mi­se ja sot­siaal­rii­gi print­sii­bist läh­tu­va so­li­daar­su­se põhimõtet. Ras­kel ajal tä­hen­dab so­li­daar­sus va­lu ja­ga­mist. Vii­ma­se poo­le aas­ta jook­sul on so­li­daar­sus kui print­siip oma si­su mi­ne­ta­nud. Mee­nu­ta­gem kas või, kes on ee­lar­vekär­be­test pää­se­nud või kui õig­la­sed pais­ta­vad  hä­da­va­ja­li­kud muu­da­tu­sed töö­le­pin­gu­sea­du­ses.

Õi­gus­kind­lus tä­hen­dab muu hul­gas, et riik ei keh­tes­ta uut re­gu­lat­sioo­ni mee­le­vald­selt ja üleöö. Põhi­sea­du­se § 108 ko­ha­selt jõus­tub sea­dus kümnen­dal päe­val pä­rast aval­da­mist. Aja­va­he­mik sea­du­se vas­tuvõtmi­sest ku­ni jõus­tu­mi­se­ni peaks jät­ma isi­ku­te­le pii­sa­va aja sä­tes­ta­tud õigus­te ja ko­hus­tus­te­ga tut­vu­mi­seks ning oma te­ge­vu­se üm-ber­kor­ral­da­mi­seks.

Käi­be­mak­su­sea­du­se muu­da­tu­sed võeti vas­tu 18. juu­nil, aval­da­ti Rii­gi Tea­ta­jas 26. juu­nil ja jõus­tu­sid 1. juu­lil.

Aval­da­mi­se ja jõus­tu­mi­se va­he­le jäi ne­li päe­va, neist kaks puh­kep­äe­va. Kas see on pii­sav? Sel­leks tu­leb hin­na­ta õigus­suh­te muut­mi­se ula­tust ja sel­lest tu­le­ne­va­te ümber­kor­ral­dus­te va­ja­dust, sa­mu­ti se­da, kas muu­da­tus oli õigus­li­kus olus­ti­kus et­tenäh­tav või oo­ta­ma­tu.

Käi­be­mak­sumää­ra muut­mi­ne si­su­li­selt üleöö koor­mas ebamõist­li­kult et­tevõtjaid, põhjus­ta­des et­tenä­ge­ma­tuid ku­lu­tu­si. Muu­da­tus mõju­tab ju­ba sõlmi­tud le­pin­gu­te täit­mist. Võttes ar­ves­se rii­gi­juh­ti­de re­too­ri­kat ala­tes möö­du­nud sügi­sest, võib käi­be­mak­su tõst­mist pi­da­da oo­ta­ma­tuks.

Põhi­sea­dus­lik­ku­se hin­da­mi­ne on koh­tu kä­tes. Koh­tu­me­net­lu­se teeb aga kee­ru­li­seks as­jaolu, et vas­tu­sed pei­tu­vad seal, kus koh­tu­vad õigus ja po­lii­ti­ka. Tei­se li­saee­lar­ve­ga seo­tud muu­da­tus­te koh­tu­me­net­lus oleks õigus­kor­ra sta­biil­su­se hu­vi­des ter­vi­ta­tav ja pa­neks õigus­loo­jad ehk tõsi­se­malt mõtle­ma oma te­gu­de ta­gajär­ge­de­le.

Mis õigus­taks eelnõude kiir­me­net­lust? Vaiel­da­ma­tult pea­vad ole­ma kaa­lu­kad põhju­sed, näi­teks va­ja­dus rea­gee­ri­da ma­jan­du­ses toi­mu­va­le. Kuid ad­mi­nist­ra­tiiv­ne ja po­lii­ti­li­ne suut­ma­tus ot­su­seid õigeaeg­selt vas­tu võtta ei õigus­ta hea õigus­loo­me ta­va ei­ra­mist. Rii­gi­ko­gus esin­da­tud era­kon­da­de loi­dust ja koostöö puu­du­mist ei saa kom­pen­see­ri­da öötöö­ga. Kui bus­si­ju­hid ei to­hi üle ka­hek­sa tun­ni jär­jest roo­lis ol­la, miks siis ar­va­tak­se, et 24 tun­di ööp­äe­vas võib sea­du­si vas­tu võtta?

Hea õigus­loo­me ta­va eel­dab, et kaa­sa­tak­se as­jas­se puu­tu­vad isi­kud, analüüsi­tak­se ka­van­da­ta­va­te muu­da­tus­te mõju ja jäe­tak­se pii­sav aeg jõus­tu­mi­seks. See peab ta­ga­ma õigu­sak­ti­de ra­ken­da­ta­vu­se, seal­hul­gas õigus­sel­gu­se.

Mil­le­ni võib viia see, kui sea­du­se si­su po­le nor­mi ra­ken­da­ja­le ja ad­res­saa­di­le ühe­selt mõis­te­tav, näi­tas il­me­kalt Syl­ves­te­ri mak­su­vaid­lus. Tä­na jõus­tu­nud sea­dus­test ei ole töö­le­pin­gu­sea­dus mit­te ai­nu­ke, mis õigus­sel­gu­se­ga ei hiil­ga.

Väärtuste murendamine

Jõus­tu­mi­seks jäe­tud lühi­ke­ne aeg pär­sib ka põhi­sea­dus­lik­ku­se jä­re­le­val­vet, mi­da pre­si­dent sea­dust väl­ja kuu­lu­ta­des teos­tab. Ega as­ja­ta rõhu­ta­nud pre­si­dent li­saee­lar­ve sea­dus­te pa­ket­ti väl­ja kuu­lu­ta­des, et „o­lu­kord, kus se­davõrd eri­ne­va re­gu­lee­ri­mi­sa­la, si­su­li­se ja nor­mi­teh­ni­li­se kva­li­tee­di­ga sea­du­sed on oma­va­hel lii­de­tud ning nen­de väl­ja­kuu­lu­ta­mi­se ot­sus­ta­mi­seks jääb lühem aeg kui põhi­sea­du­se §-s 107 et­te näh­tud kaks nä­da­lat, ise­loo­mus­tab ka­het­susväär­selt sea­du­sand­ja poolt hea rii­giõigus­li­ku ta­va küsimär­gi al­la sead­mis­t”.

Kas on põhjust rää­ki­da õigus­rii­gi krii­sist? Kind­las­ti mit­te, sest eral­di võttes ei te­ki­ta üks­ki ees­pool too­dud näi­de äre­vust. Kuid ko­gu­mit vaa­del­des võib nä­ha, kui­das me ee­mal­du­me samm­haa­val õigus­riik­li­kest väär­tus­test. Prot­sess sai hoo­gu esi­me­se li­saee­lar­ve „tur­bo­me­net­lu­se­ga”, kus ee­lar­ve seo­ti usal­dushää­le­tu­se­ga, ja tip­nes tei­se li­saee­lar­ve jõus­tu­mi­se­ga. Kui kõik on­gi toi­mu­nud heas usus, siis ei mak­sa unus­ta­da, et üks­ki va­lit­sus ei ole iga­ve­ne. Ja va­les­se koh­ta sis­se­tal­la­tud ra­jal on edas­pi­di­gi mu­gav sam­mu­da. Seetõttu on ka mõis­te­tav, miks ava­lik­kus võttis nii va­lu­li­selt vas­tu ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku ja era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra sea­du­se muu­da­tu­sed. Sea­dus­kuu­le­kas ja õigus­rii­gi igi­kest­vus­se us­kuv ko­da­nik ei kar­da meel­sus­kont­rol­li ega kait­sev­äe ka­su­ta­mist ra­hu­meel­se mee­lea­val­du­se vas­tu.

Kuul­da­vas­ti on tu­le­mas kol­mas li­saee­lar­ve. Jääb loo­ta, et krii­ti­lis­tes ja era­kor­ra­lis­tes tin­gi­mus­tes jääb rii­givõim seo­tuks põhi­sea­du­sest tu­le­ne­va­te nõue­te­ga. Ma­jan­dus­ras­kus­te üle­ta­mi­se abinõud ei või põhiõigus­te ole­must ole­ma­tuks muu­ta.

Seal, kus prag­ma­tism asub do­mi­nee­ri­ma põhimõte­te üle, ha­ju­vad põhimõte­te tuu­les ka õigus­rii­gi ga­ran­tiid. Kui kroo­ni väär­tu­se vä­hen­da­mi­sel võib ol­la ma­jan­dust elav­dav efekt, siis õiguspõhimõte­te de­val­vee­ri­mi­se mõju on pöör­du­ma­tult eba­sood­ne. Õi­gus­rii­gi kaits­mi­ne mak­sab, kuid õigus­rii­ki mak­sab kaits­ta.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare