Allikakaitse sai riigikohtus piirid

Allikakaitse kilp ei kaitse ajakirjanikku, kes esitab valeväiteid

Alates 2010. aasta lõpust jõustus nn allikakaitse seadus. See ei ole eraldi seadus, vaid tegelikult muutused eri seadustes. Nende muutuste terviku mõjul tekkis ajakirjanikul õigus öelda, et tema ei ütle, kes on talle ühe või teise infokillu andnud. Tegemist on uurivale ajakirjandusele väga väärt voli ja õigusega, aga seda voli tuleb kasutada vastutustundlikult.

Oletame, et ajakirjanik kirjutab uudisloo: Kassiaru Postiljoni andmetel teeb Andres Tamm kaastööd Liivimaa luurega. Andres on šokeeritud. Tema proua annab sisse lahutuse ja tööandja laseb ta koondamise sildi all lahti. Liiatigi on Andres aus töömees, naist ei peta ja Liivimaast on ainult raamatutest lugenud. Andres võib pöörduda kohtusse ja nõuda ajakirjanikult ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Kui ajakirjanik väidab, et tema tõendit esitama ei pea, sest eksisteerib allikakaitse, on Andresel kitsas käes. Ajakirjanik võib näiteks öelda, et tema sai info salajasest vilepuhujast riigiametnikult ega avalda, kes infokillu andis. Nii ei saa kohus väidetavat vilepuhujat üle kuulata. Seega ei saa kohus kunagi teada, kas vilepuhuja oli tõtt kõnelenud aumees või Andrese vana vaenlane Pearu Põline, kes ajakirjanikule meelega valetas.