Ametnike inimkatsed
Retsidivist Kalle Mäesepp pani jõhkra topeltmõrva toime vähem kui kuu aega pärast seda, kui ametnikud ta eeskujuliku käitumise eest enne tähtaega vangist vabaks lasid. Süüdi pole nüüd loomulikult keegi peale Mäesepa enda. Justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Priit Pikamäe kiidab koguni, et ametnikud tegid kõik õigesti ja vanglast lahkunu käitumist on võimatu ette arvata. Kaks inimest on surnud, aga mõrvari vallapäästjad ei hakka isegi arutama, kas neist keegi ka vastutust peaks kandma. Küllap teab Pikamäe oma ameti tõttu suurepäraselt, et vanglast vabastatud retsidivisti käitumist saab siiski ette arvata. Statistika ütleb, et enamik neist paneb toime uue kuriteo ja väga sageli teevad nad seda juba aasta-paari jooksul pärast vabanemist. Seega umbes selle aja jooksul, mille nad oleksid pidanud kinni istuma.
Ametnikud on oma tegevusele leiutanud libeda õigustuse: kes tõestab, et Mäesepp poleks tapnud ka siis, kui ta oleks oma karistuse ära kandnud. Nõus oleks tapnud muidugi , sest enamik retsidiviste jääb retsidivistiks elu lõpuni. Aga sellest ei järeldu, et nad tuleks võimalikult kähku vangist lahti lasta.
Vastupidi mida kauem retsidivisti trellide taga hoida, seda vähem ohvreid. See on kallis, kuid siiski võrratult odavam, kui ainuüksi need mõrtsukate ja röövlite tegude tagajärjed, mida saab rahas mõõta. Kas kümned inimelud, mis võiksid kasvõi mõne kuu kauem kesta, kui ametnikud kriminaalhooldustöötajatele nii usinasti tööd ei otsiks, ei maksa tõesti midagi?
Kui justiitsministeerium oma koletut retsidivistide massilise vabastamise kava veel ette valmistas, kirjutasin Eesti Päevalehes, et mitmesaja vangi enne tähtaega vabastamise tagajärjeks on sajad kuriteod ja tuhanded ohvrid. Idee autorid raiusid samas lehes vastu, et midagi ei juhtu, muretsemine on asjatu. Paraku juhtus veel enne, kui vabastamisetendus õieti alata jõudis, ja edaspidi juhtub veel palju-palju hullemaid asju.
Riigi peamine, kui mitte ainus eesmärk on seaduskuulekate elanike vabaduse, elu ja vara kaitsmine. Ainult selleks, aga mitte kurjategijatele euromugavuste loomiseks ja ennetähtaegsete mõrvade korraldamiseks maksame me ametnikele palka.
Et säilitada kasvõi teoreetiliselt ametnike vastutus rahva ees, kes neid palganud on, peaks justiitsministeerium laialt ette võetud inimkatsete tulemustest ka aru andma. Ehkki see nõuab tõenäoliselt päris palju lehepinda, on Eesti Päevaleht valmis tasuta avaldama enne tähtaega vabastatud retsidivistide uute kuritegude loetelu, kui justiitsministeerium andmed annab. Aga korralikke andmeid pole ega tule, sest politsei võimetuse tõttu suurt hulka kuritegusid avastada saavad ametnikud roimaeksperimendi tulemust tegelikkusest hulga roosilisemana näidata.
Ohtlikule retsidivistile imelühikese karistuse mõistmine või tema vabastamine vanglast enne tähtaega tähendab Eestis ei enamat ega vähemat kui kuriteole kaasaaitamist. Kui justiitsministeeriumi ametnikud ja vabastamisotsuseid langetavad kohtunikud on oma tegude õigsuses sügavalt veendunult, siis võiks kriminaalkoodeksisse kirja panna ka nende vastutuse võimalike ohvrite ees. See võiks kõlada umbes nii: kui enne tähtaega vanglast vabastatud retsidivist paneb esialgse vabanemistähtajani jäänud aja jooksul toime kuriteo, võetakse tema vabastaja vastutusele kui kuriteole kaasaaitaja.
