Kahte aastaraamatut kõrvuti lugedes saame hea pildi julgeolekuolukorrast kogu maailmas ning konkreetsemalt ka Eestis. Leidub mitmeid suuremaid või väiksemaid kattuvusigi. Kaht aastaraamatut kõrvutades saab päris hästi kaardistada mõlema organisatsiooni tööd. Näiteks on Kaitsepolitsei aastaraamatus peatükk vastuluure. Sellega tegeleb ka teabeamet, mis teeb (välis)vastuluuret meie diplomaatide ja sõjaväelaste ning välisesinduste kaitseks.

Mõlemad aastaraamatud käsitlevad ka korruptsiooni. Teabeamet konstateerib, et Liibüa rannikult Euroopasse suunduva põgenikevoo jätkumisel on oluline osa ka korruptsioonil. Kaitsepolitsei peab korruptsiooni Eestis majandus- kui ka kogu julgeolekut ohustavaks probleemiks. Kaitsepolitsei aastaraamatus kirjutatakse: "Oleme täheldanud Kremli katseid kasutada ärikontakte ja ärilist mõju Eesti poliitika kujundamisel". Kremli poliitika seisnebki korruptsiooni kasutamises oma huvides, selle abil püütakse mõjutada poliitikat nii meil, teistes riikides, kui ka Venemaal. Teabeamet osutab sellele, et Vladimir Putin näitab korruptsioonisüüdistuste ja nendega seotud läbiotsimiste ning vahistamistega võimu ja kontrolli Venemaa üle.

Kummastki aastaraamatus leiame nii terrorismi kui ka rändekriisi erinevate aspektide käsitlusi. Ühine on aastaraamatutele ka küberkuritegevuse ja küberohtude käsitlus. Kaitsepolitsei märgib, et Venemaa eriteenistused ja küberkurjategijad on kohati eristamatud, näha võib "suhteliselt unikaalset kriminaalsete ja riiklike struktuuride põimumist … Vene eriteenistused ja Vene küberkurjategijad [kasutavad] tihti sama pahavara ning töötavad teineteise huvides. Selline tegevus on eriti ohtlik kriitilise tähtsusega taristule, kuna tihti tegutsevad samad grupid nii sabotaaži, luure kui ka kasusaamise eesmärgil, kahjustades elutähtsaid teenuseid tagavaid asutusi kübermaailmas".

Teabeameti aastaraamat räägib samadest ohtudest: "Endiselt on aktiivsed Venemaa valitsuse ja eriteenistustega seotud küberrühmitused, kes planeerivad hoolikalt rünnakuid väljavalitud sihtmärkide vastu". Kuid eriti oluline on Venemaa kaasmaalaspoliitika ja mõjutustegevuse käsitlemine. Mõlemad aastaraamatud osutavad äärmuslaste rollile mõjutustegevuses. Kui provokaatoreid siin kohapeal ei jätku, siis tuuakse need kasvõi Venemaalt kohale. Kogu Vene riigi teeb naeruväärseks juhtum, kus Sinimägede lahingutes langenute mälestusüritusele toodi Peterburist kohale vene nats Aleksei Maksimov, kes siis Sinimägedes oma higise särgi seljast tõmbas ja oma paljal ihul natsisümboolikaga tätoveeringuid demonstreeris. Et on ju Eestis kõik natsid?

Kaitsepolitsei aastaraamat on äärmuslaste käest saanud juba ka kriitikat. Näiteks BaltNewsi käsitlused koosnevad lahmivast kriitikast ja laussõimust, mida ma siinkohal refereerima ei hakka. Siiski, märkimist väärib ehk Allan Hantsomi juhtum, kes on aastaraamatu järgi tuntuks saanud "rahu" eestkõneleja ja Kremli-meelse sõjaka "paremäärmuslasena", kes on õhutanud ka rassilist ja rahvuslikku vihkamist. Hantsom on aga selle peale solvunud. Ta ütleb portaalis BaltNews, et "Kapo on oma kodutööd halvasti teinud … aastaraamatu koostajad oleksid pidanud ometi teadma, et ta on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) liige". Teda solvab sõjakaks paremäärmuslaseks pidamine, ometi on ta enda arvates vasakpoolne, kuna ta kuulub ju vasakparteisse. Tema lohutuseks võib öelda, et äärmuslustel ei ole olemuslikku vahet, äärmised vasakpoolsed ja äärmised parempoolsed on äravahetamiseni sarnased.

Lõpetuseks kaitsepolitsei tõdemus: "Vene eriteenistuste huvi ei ole ainult teabe kogumine, vaid ka Eesti jaoks oluliste otsuste mõjutamine". Ärgem laskem vene eriteenistustel siin tegutseda ega mõjutada meie otsuseid. Selleks jõudu kaitsepolitseile ja teabeametile põhiseadusliku korra tagamisel!