Analüütik USA õhurünnakust Süüriale: Trump lõi mängu sassi, kuid Moskva oli valmis

 (84)

USA õhurünnak
USA ründas Süüria õhuväebaasi Foto: Handout, Reuters

Kuna sisetülid USA võimuladvikus on suured, tilgub sealt varasemast rohkem infot ajakirjanike kätte ja esimeseks märguandeks sellest, et Süürias võidakse midagi ette võtta, oli seni pigem sõimukotiks olnud president Obama ootamatu teleekraanile tagasitoomine. Täpsemalt öeldes – Obama poolt 2013. aasta lausutu – „keemiarelva kasutamine on see punane joon, mille ületamise eest me ründame Süüria režiimi“ taasnäitamine.

Nagu teada, seda ei tehtud, ehkki ka pärast Venemaa eestvedamisel saavutatud lahendust (keemiarelvad koguti kokku ja viidi riigist välja) toimus 2013. aasta augustis veel üks intsident, kus lahingus kasutati keemiarelva.

Septembris 2015 ehk kohe pärast suurriikide tehtud Iraani tuumaleppe jõustumist, võttis Süürias püsikoha sisse Venemaa (algul õhujõud, siis ametlikult vormistatud baasid), mis lõi tänaseni toiminud kahepooluselise Lähis-Ida sõjatandri.

Selle peaaladeks on Süüria ja Iraak, kus tegutseb kalifaat või siis ka ISIL, mille pealinnaks Iraagis on Mosul ja Süürias Raqqa. Teiseks ja rahvusvaheliselt samuti terroristlikuks kuulutatud suurtegijaks Süürias on An-Nusra, mis varasemalt kandis nime Al-Qaeda, ent keda nüüd (Obama ja Trumpi valitsuste seisukohalt) loetakse „Süüria mõõdukaks opositsiooniks“. An Nusra kontrolli all oli ka see piirkond Idlibi provintsis, mida teisipäeval tabas keemiarelva rünnak. Täpsustuseks – mainitud sai hetkel vaid kaks mitmekümnest Süüria režiimi vastu võitlevast rühmitusest, kellede hulka kuulub ka üks kurdide rühmitus, ülejäänud kurdid pigem toetavad Assadi.

Samal teemal:

Kui Süürias pidada pearinde baasideks Damaskust ja Aleppot ja peastaabiks Venemaa sõjabaasi Hmeiminis, siis Iraagis on USA juhitud koalitsiooni staabiks Bagdad, kus esmaspäeval viibisid Trumpi väimees ja ühtaegu laialdaste volitustega nõunik Jareed Kushner ja CENTCOMi ülem kindral Danford. Tuletaks meelde sedagi, et 3. märtsil toimus Mosulis keemiarünnak, mis leidis ametlikku kinnitamist 15. märtsil ehk siis – antud keemiatamine oli teemaks tervelt kaks nädalat. ÜRO Julgeolekunõukogusse see asi ei jõudnud ja kasutajaks on kuulutatud ISIL.

Kui nüüd „Obama punase joone“ näitamise juurde tagasi pöörduda, siis tuleb järgmiseks n-suunaliseks sammuks pidada Trumpi tviiti – kui Hiina ei saa Põhja-Koread taltsutatud, teeb USA seda ise. Jutt oli mõistagi Põhja-Korea raketikatsetustest ja kelkimistest tuumarelva arendamise osas. Hiina liider Xi Jinping oli just teele asunud USA suunas, tehes vahepeatuse Helsingis. Seal veedetud loetud tundide ajal tegi Põhja-Korea veel ühe raketikatsetuse, mis mõistagi oli poisikeselik (Põhja-Korea liider on 32-aastane) suurriikide proovile panek, sest Trump ja Xi Jinping said kokku neljapäeval Floridas. Täna tuleb Kim Jong-unil ilmselt tehtut kahetseda, sest 59 tiibraketti, mida USA saatis Süüria lennubaasi pihta, on purustus, mida ei taha keegi maitsta.

Pole teada, kas Trump ja Xi jõudsid Korea teemat arutada, sest peremehel oli oma külalisele suurem uudis teatada. Väidetavalt teavitas Trump Hiina liidrit Süürias ettevõetud rünnakust lõunasöögi ajal. Jätkati söömist ja Hiina ametlik reageering on nende ridade kirjutamise ajal autorile teadmata.

Venemaa käitus arvatavalt ehk siis kuulutas toimunu agressiooniks sõltumatu riigi vastu ja et selleks puudus ÜRO mandaat. Toimunud keemiarünnaku osas nõuab Moskva rahvusvahelist uurimist, korrates ise Süüria valitsuse kinnitust, et nemad pole seda toime pannud. Moskva sõjalise esindaja selgitustes aga oli tõdemus, et Süüria armee lennukid pommitasid piirkonda, kus asusid ka laod mürgiste ainete varudega. Elik – tegu on nagu märguandega, et tulnuks ette näha. Süüria valitsus ise rõhub sellele, et pommirünnakud toimusid lõuna paiku, samas kui mürkained hakkasid levima juba hommikul. Lääs tervikuna on aga seisukohal, et rünnak toimus Assadi teadmisel, kes järelikult peab ka selle eest vastutama ehk siis areenilt kaduma. Tasub lisada sedagi, et viimasel ajal samuti kõigile peavalu valmistanud Türgi oli esimene, kes ruttas toetama Trumpi eilset vihjet, et seekord tuleb Assadil tehtu eest maksta.

Venemaa hoiakust veel niipalju, et eile helistas Putinile Iisraeli peaminister Netanyahu – Kremlin.ru põhjal algas jutt kaastundeavaldusest seoses terroritööga Peterburis, järgneb arutatud probleemide mainimine, ent – Iisraeli ladviku informeeritust arvestades võib eeldada sedagi, et kõlas midagi ka eesseisvast. Loogiline on, et ka Moskvas oldi valmis neile halvimaks stsenaariumiks, sest – eile tegi Venemaa välisministeerium ootamatu (polnud midagi kardinaalselt uut!) avalduse „Palestiina-Iisraeli suhete degradeerumisest.“ Tekst kinnitas Moskva toetust kahe-riigilisele lahendusele koos huvitava täiendusega. Nimelt, et vastavalt ÜROs kokkulepitule on Ida-Jeruusalemm tulevase Palestiina riigi pealinn ja Lääne-Jeruusalemm Iisraeli riigi pealinn. Seda seisukoha teist poolt pole Moskva ammu nii täpselt esile toonud. Kui lisada, et Trump on lubanud USA saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma üle viia, siis väljakutse missugune!

Elik – Moskva uus ja selge pakkumine Iisraeli-Palestiina osa viitab valmisolekule leppida kokku suurelt – Moskva järeleandmised Süürias on seotud USA-Iisraeli järeleandmistega Palestiina küsimuse lahendamises. Selge see, et USA üks pommirünnak ei tähenda lõplikku pööret ja lahendust Süürias. Pealegi on USA oma töö Iraagis lõpetamata. Tervikuna läheb kogu olukord komplitseeritumaks. Süüria armee ja ühtlasi ka Süüria-Vene ühendatud vägede nõrgestamine tõstab n.ö. normaalsete jõudude kõrval paratamatult ka kalifaadi meeste ja nendega koossõdijate moraali. Esmalt tuleb kehtestada vaherahu ja siis seisab ees suur sõelumisprotsess – keda kus võimule lubada ja keda mitte.

Kingi laia silmaringi ja ootusärevust! Telli nüüd Eesti Päevaleht ja vali endale või lähedasele kingituseks veel väärt lugemist. Vaata siia »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare