Analüütik Vene sõjalennukite märulist Läänemere kohal: Kremli kavatsused on teinekord üsna kergelt selgitatavad
Alustagem sellest, et juba aastaid tegutsetakse jälle kogu rinde ulatuses ja rindeks on praegu kogu Venemaa välispiir, k.a. Venemaa värske sõjabaas Süürias. Ametlikult muidugi Moskva rindest ei räägi – see on lihtsalt minupoolne lühitõlge tõdemustest, et USA ja Euroopa poolt käib „üks hirmus Venemaa surumine“, mis algas veel „Jugoslaavia sõja (1999) päevil“ ja kus „Ukrainas toimuv on vaid ettekääne“ [panete tähele – Gruusia polnud midagi!], sest kui (poleks olnud Venemaa samme Ukrainas), oleks surveks „mõni teine ettekääne välja mõeldud“. Jääb lisada, et kõik tsitaadid pärinevad president Putini sõnavõttudest ja vastustest küsimustele viimase kahe nädala jooksul.
Tegutsemine „kogu rindel“ Kremli moodi tähendab täna seda, et kui kusagil peetakse „kuuma sõda“ (antud juhul Süürias), siis mõnes teises paigas mängitakse samaaegselt, kuid n.ö. tulistamisteta läbi sama operatsiooni teatud elemendid sõjakoldesse rotatsiooni korras minevate (uute) meeste ja masinate osavõtul. Kui peetakse vajalikuks, algab ettevõetu propagandistliku löögiga peavastase pihta. Võib väita, et just nii saame selgeks ka Soome lahe õhuruumis mainitud päevadel toimunu mõtte. Ehk siis konkreetselt: 3. oktoobril esitas Putin mäletatavasti erakordse ultimaatumi USA presidendile 2000.a. sõlmitud plutooniumilepingu asjus, millega ühenduses nõuti nii viimaste aastate Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist kui ka nende eest kompensatsioonide maksmist.
Kuna Obama lahkub peatselt Valgest Majast, siis oli selge, et ultimaatumiga tuleb tegeleda USA järgmisel presidendil ehk siis kas Hillary Clintonil või Donald Trumpil. Nagu tellitult, oli parasjagu tulemas (9. oktoobril) nende teine teledebatt ning kahe rivaali senist tulevahetust arvestades võinuks loota põnevaid vastuseid juhul, kui ultimaatumi teema tõusetunuks televaidluses (mida ei juhtunud).
Ehk siis jõudsimegi osaliselt selgitada Vene lennukite erakordset aktiivsust Läänemere piirkonnas 6. ja 7. oktoobril – niivõrd tõsine ultimaatum vajas ka sõjalise jõu demonstratsiooni ja miks mitte teha seda USA peamiste liitlaste silmade all. Teise osa tõest aga tegid selgeks 7. kuupäeva teated sellest, et lahinguõppe korras oli just kõnealuste lendamiste aegu viidud meritsi Kaliningradi oblastisse kurikuulsad raketid Iskanderid. Sedapuhku käis nende liigutamine eriti avalikult, sest Venemaa kaitseministeeriumi ühes kommentaaris öeldi otse, et last „avalikustati“ niipalju kui võimalik, et kontrollida – kui kiirelt NATO suudab ära jagada, millist relvastust parasjagu liigutatakse. Mõistagi oli Venemaa lennukite tegevus laevade liikumise juures kas kattemanöövriks või osaks kombineeritud õppusest.
Täpselt samamoodi kombineerib Moskva ju ka Süürias – lennukid stardivad nii kodustelt lennuväljadelt kui ka Süüria baasidest. Pluss tiibraketid kohale saadetud laevadel, sedapuhku on laeval ka uus raketitõrjekompleks S400. Hetkel on vast veelgi olulisem sealses õhuruumis juba mõnda aega käiv tegevuse koordineerimine Vene, Süüria, USA juhitud koalitsiooni, Türgi (kel käsil ju ka oma maismaaoperatsioonid Iraagis ja Süürias) ja Iisraeli lennukite vahel. Juba mõnda aega käivad Aleppot pommitamas mitu erinevat seltskonda ja hetkel vaieldakse konkreetselt selle üle – kas teatud objekte pommitasid Vene või Belgia lennukid?
Sestap - miks mitte mõelda nii: ehk üritas Venemaa 6.-7. oktoobril Läänemere taevas hävitus- ja transpordilennukeid vaheldumisi ettepoole saates saada ettekujutust, mis moodi, millises järjekorras jne. lääne liitlased sellele sebimisele reageerivad? Polnud ju saladuseks seegi, et kohe-kohe alustab Lääne koalitsioon Mosuli pommitamist Iraagis. Bagdadis aga toimetab juba terve aasta veel üks koordineeriv seltskond – Vene, Süüria, Iraagi ja ka (Süürias valitsuse poolel sõdiva) Iraani sõjaekspertide grupp, kes jagab küllaltki põhjalikku infot Lääne koalitsiooni tegevusest, mis nagu vajaks lisa-abi!? Ehk siis üldistaks nii – seekordsed teoreetilised läbimängud Soome lahe kohal tugevdasid esmajoones USAle esitatud ultimaatumit, ent aitasid ka luua ettekujutust sellest, mis hakkab toimuma Süüria ja Iraagi taevas. Eriti ootamatute „külaliste“ puhul.
