Andres Ammase vastus Saartsile: Vabaerakond ei mahu kastidesse

 (40)

Andres Ammas
20. Augusti klubi kokkusaamine Riigikogus ToompealFoto: JOOSEP MARTINSON

Politoloog Tõnis Saarts on juba mitmendat korda hädas Vabaerakonna sobitamisega harjumuspärastesse kastidesse. See on lootusetu ettevõtmine, härra Saarts, julgeksin isegi öelda - mõttestamp! Ühtegi nišši me ei mahu, sest oleme selge alternatiiv.

Vabaerakonnale antud tähelepanuväärne mandaat riigikogu valimistel ongi tõend selle kohta, et igava, lepliku ja kohaneva suhtumise aeg Eesti poliitikas on möödas. Kui mõni erakond või poliitik teeb teisiti, kui ollakse harjunud, kostuvad kohe heietused kriisist ja maailmavaate puudumisest. Kuna tundub, et õpikutarkus ja teooriarägastik takistab Vabaerakonna ja tema ühe esimehekandidaadi Artur Talviku sõnumitest arusaamist, püüan neid praktikuna selgitada.

Tõnis Saarts: „Isegi kui valimisliitudes kandideerimisel on tugev maailmavaateline põhjendus, siis selline taktika ei aita erakonda kriisist välja tuua, vaid vähene nähtavus valimistel võib partei toetust veelgi murendada. Uued juhid peavad tegema väga suuri pingutusi, et kindlustada erakonna ellujäämine ja jätkusuutlikkus 2019. aasta riigikogu valimisteni. Jõuline ja läbimõeldud kampaania vähemalt Tallinnas ja Tartus, kus seotakse Vabaerakonna taga seisvad valimisliidud selgelt ka erakonna enda firmamärgiga.“

Samal teemal:

Vabaerakond on otsustanud, et meie liikmed kandideerivad kohalikel valimistel oma kogukonna liikmetena ja kodanikena valimisliitudes. Saartsi soovitusel peaks Vabaerakond valimisliitude laubale oma logo joonistama ja siis lootma, et valija on loll. Sellise soovituse järgimine oleks Vabaerakonnale enesetapp.

Meie loodame, vastupidi, valija tarkusele. Vabaerakond ei sekku valimisliitude tegevusse, kuid toetab neid moraalselt, lähtudes oma maailmavaatelisest hoiakust. Kohalik ja riiklik poliitika on oma olemuselt erinevad. Kohalikke asju ei otsustata Toompeal ja Stenbocki majas, nagu väitis mõni päev tagasi ajalehes Lääne Elu Keskerakonna emissar Läänemaal Jaanus Karilaid.

Kohalikul tasemel on kõige olulisem kogukonna inimeste osalus ja nn maalähedaste küsimuste lahendamine (haridus, heakord, teed, sotsiaalteenused), mitte tavapärane ideoloogiavõitlus ja globaalsed arutelud, mis kuuluvad riigikogu valimiste juurde. Parteide soovimatus seda mõista on seotud tungiga oma võimupiire pidevalt laiendada ning oskamatusega soliidselt kohalikku poliitikat teha.

Võimu detsentraliseerimine ja kohalike kogukondade õiguste austamine on vabakonservatismi esimene sammas. See kaitseb Eesti riikluse filosoofiat.

Tõnis Saarts: „Kolmandaks, erakond peab endale selgeks tegema, milliste ühiskonnarühmade eest ta ikkagi seisab ja millist ideoloogiat esindab ("vabakonservatism" ei ole täna avalikkuse jaoks mõistetav maailmavaade, see tuleb alles sisuga täita).“

Oma teadmatust ei pea ehk alati eksponeerima. Me pole kunagi pürginud selle poole, et ühiskonda poliittehnoloogiliselt lahterdada ja siis vastavalt jaotuskavale lennukilt kingitusi külvata. Nii tegutsevad parteid selle sõna kõige nõmedamas tähenduses – kui nad soovivad võimu võimu pärast. Erakonnad seevastu pakuvad oma visiooni ja on inimesekesksed. Vabaerakond ei pruugi mõne õppejõu hinnangul mahtuda vanakooli politoloogilistesse kastikestesse, ent meie visioon on sõnastada Eesti ühiskonna põhiküsimused ümber ja viia Eesti valitsemine, majandus, maksundus ja ühiskond mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikkuses 21. sajandisse.

Eespool ütlesin, et vabakonservatism detsentraliseerib võimu ja kaasab inimesi paremini otsustamisse. Majanduses ja maksunduses kaitseb vabakonservatism uuendusmeelsust, väikest ja keskmist ettevõtlust ning võimaldab inimestel ennast oma tööga elatada.

Seepärast oleme näiteks toetanud sotsiaalmaksu lage, mis aitab luua tarku ja kõrgepalgalisi töökohti, ning rõhutanud innovatsiooni olulisust majanduses. Kui algab teeninduse ja tootmise uus jõuline automatiseerimine ja tuhanded töökohad kaovad, on juba hilja mõelda riigi hoiakute muutmisele. Seda tuleb teha juba täna!

Sel põhjusel oleme võidelnud ettevõtlust ahistava bürokraatia ja ebamõistlike piirangute vastu, sest ettevõtjad peavad seda riiki ülal ja neid tuleb selle eest tänada ja toetada. Oleme toetanud kõrgemat tulumaksuvaba miinimumi ja pööranud tähelepanu Eesti majanduse stagnatsioonile – tööinimene ei tohi vaesuses vireleda ning Eesti peab pääsema välja odava tööjõu riikide nimekirjast.

Tõnis Saarts: „Neljandaks, partei peab võtma selge positsiooni Eesti poliitika sõlmküsimustes: sotsiaalmajanduslik ümberjagamine, vene küsimus (ka siinse venekeelse vähemuse lõimimine), vähemuste õigused, immigratsioon ja pagulased, jt. Senimaani on kohati neis küsimustes antud väga mitmeti mõistetavaid sõnumeid.“

Esiteks, me ei kavatse lihtsalt populaarsuse huvides „positsiooni võtta“, vaid mõtleme asjad põhjalikult läbi. Kuidas rikastab Eesti ühiskonda see, kui veel üks erakond läheb provotseerimise teed ja hakkab pingeid üles kruvima?

Meie eesmärk on pakkuda selget alternatiivi kõigile valijaile, kelle jaoks on vabadus, ettevõtlikkus, sotsiaalne vastutustundlikkus, demokraatia ja kohalik elu olulised. Me ei tee siinkohal vahet rahvuse, keele või muu vähemustunnuse järgi – need hüved on kõigile olulised. Kui sellest hakkab aru saama poliitikute enamus, on Eesti ühiskond senisest palju teovõimelisem.

Kui kasutada Vabariigi presidendi mõttelõnga - igaüks, kes meie keele, kultuuri ja kombed omaks võtab, saab olla eestlane. Ka endine pagulane või migrant.

Kingi laia silmaringi ja ootusärevust! Telli nüüd Eesti Päevaleht ja vali endale või lähedasele kingituseks veel väärt lugemist. Vaata siia »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare