Eesti asub mitmete, lindudele oluliste rändeteede ristumispaigas. Eesti on olnud tubli ning erinevalt lõuanaabritest julgenud üles anda suured merealad kaitset väärivate Natura aladena. Eesti on ikka uhke olnud oma kaitsealade üle. Aga ma kahtlen, kas paljud üldse teavadki, kui väärtuslikud on tegelikult meie merealad ning kes seal elavad?

Nii ootavad kaitset linnud Lahemaa rahvuspargi vetes, Silma looduskaitsealal ja Matsalu rahvuspargis, Hiiumaa laidude kaitsealal, Vilsandi rahvuspargis jne. Sealsamas Nõva kandis asub Nõva-Osmussaare linnuala, kus igal aastal peatub toitumiseks ja talvitumiseks 200 000 auli, 20 000 mustvaerast, üle 10 000 sõtka, merivardi jpt veelinnuliikide. Kura kurgus Eesti ja Läti vahel meres talvitub üle miljoni veelinnu kümnest liigist. Kas oleme valmis nendes piirkondades rinda pistma suurema merereostusega?

Abitu Eesti ja looduskaitsja

Sellel nädalal Loode-Eestis eraisikuist loodusesõprade avastatud nafta või õliga saastunud veelinnud on märk ja hoiatus meie ametkondadele vajadusest viivitamatult ühise laua taha istuda. On väga oluline, et me ise käiksime ringi avatud silmadega ning kannaksime endas kodanikujulgust ametivõime kohe säärastest õnnetusele viitavatest märkidest teavitada.

Ka praeguse juhtumi puhul leidub tänitajaid, et reostust ju ei leitud ning tegu olevat keskkonnakaitsjate mulliga. Veelgi enam, keskkonnakaitsjad üritavat välja pressida miljoneid. Olen kindel, et seekordne eraisikute ning vabaühenduste aktiivne sekkumine aitas oluliselt kaasa selguse toomisele. Kohati palju kirutud keskkonna- ja loodustemaatikaga tegelevad vabaühendused seisavad tihti palju rohkem avalike huvide eest, kui selleks volitatud ja seatud ametkonnad.

Juhtunuks nüüd mastaapsem laevaõnnetus, mille käigus uhutaks randa tuhandeid linde, siis kahju küll, kuid meil puudub nende aitamiseks nii koht, vahendid kui ka väljaõpetatud inimesed. Me peame endale aru andma, et laialulatuslik merereostus ei too korvamatut kahju mitte ainult meie loodusele, vaid võib panna põntsu ka meie (turismi)majandusele. Viimase aja suurem merereostus 2002. aasta lõpus Hispaania ja Prantsusmaa rannikuil, mil uppusid naftatanker Prestige ning kaubalaev Tricilor, tõi peale massilise lindude hukkumise kaasa ka katastroofi sealsele turismile.

Eesti ametkondade tegevusetus pole aga unikaalne. Nii pidi ka Hispaania linnukaitse organisatsioon SEO tõdema aasta pärast naftatanker Prestige katastroofi, et Hispaania valitsus pole teinud midagi meretranspordi turvalisuse tõstmiseks ega investeerinud olulise varustuse hankimisse. Sügisesed tormid Atlandi ookeani Euroopa-poolses osas on kaasa toonud üha rängemaid tankeriõnnetusi ja laialdast merereostust. On ainult ime, et Läänemere riigid, k.a Eesti on pääsenud suurematest katastroofidest.

Andres Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor