Andres Kasekamp: Natsi-Saksamaa majanduse kiitjad teevad loogikavea

Hitleri eesmärk ei olnud Saksa majanduse jätkusuutlikkuse või konkurentsivõime suurendamine, vaid sõjaks valmistumine

EKRE parlamendisaadik Jaak Madison soovitab Eestil 1930. aastate Saksamaa eeskujul muu hulgas arendada majanduse elavdamiseks sõjatööstust. Väidet „Hitler tegi muidugi vigu, aga see-eest majandus läks hästi käima ja ilma sõjata võinuks muuta Saksamaa õitsvaks riigiks” kuuleb üllatavalt sageli. Kui jätkusuutlik oli ikkagi Natsi-Saksamaa majandusmudel?

Selles ongi kõikide selliste väidete loogikaviga. See on natsismi olemuse fundamentaalselt vääriti mõistmine. Hitleri eesmärk ei olnud Saksamaa majanduse jätkusuutlikkus ega tema konkurentsivõime tõstmine. Tema siht oli algusest peale Saksamaa piiride laiendamine agressiivse sõja kaudu, mille käigus hävitatakse ka juute. Sõda oli Hitleri programmi sisse programmeeritud ja selle teadlik osa. Kõik tehased ja Autobahn’ide ehitamine olid pühendatud sellele eesmärgile.

Tänapäevase majandusterminoloogia järgi oli tegemist investeeringutega majanduse elavdamiseks, aga need investeeringud polnud suunatud mitte majandusse iseenesest, vaid et ta suudaks kanda sõjakoormat. Kui ehitame välja Tartu-Tallinna kiirtee, siis selleks, et inimestel oleks kergem ja mugavam. Autobahn’id tehti selleks, et mugavam oleks liikuda tankidel.