ANDRES MÄE: Elekter läheb avatud turul hinda
Kuid lisaks konkurentsile mõjutavad elektrienergia hinda tootmisvõimsuste nappus, samuti keskkonnakaitselised piirangud ja tarbimisharjumused. Valitsuse roll peaks avatud turul piirduma elektrienergia hinna läbipaistvuse tagamisega, et tarbijad saaksid teha õigeid otsuseid.
Avatud elektriturul võib elektrienergia hind lühikese aja jooksul väga suures ulatuses kõikuda, sest hinda mõjutab muutuva nõudluse rahuldamiseks vajalike võimsuste olemasolu. Võimsuste nappuse korral pole tähtis, kas turg on monopoolne või tegutseb seal mitu pakkujat, sest väikseimgi tootja saab sel hetkel hinda üles kruvida.
Elektrienergia kõrge hind ei pruugi meeldida tarbijaile, kuid aitab ligi meelitada võimsuste rajamiseks vajalikke investeeringuid. Kasvava elektrienergia tarbimise katmiseks vajalike uute tootmisvõimsuste ja ülekandeliinide rajamisel on oluline investeeringute tasuvus.
Uute elektrijaamade ehitamine võib osutuda ülemäära kalliks, kui turutingimuste suhtes valitseb teadmatus või kui turgu moonutatakse populistlike vahenditega (valijatele meeldimiseks seatakse elektrienergia hinnale ülempiir vms). AS Eesti Energia ongi otsustanud piirduda Narva elektrijaamades vanade põlevkivikatelde renoveerimisega ning mitte ehitada uusi keevkihikatlaid (AS-i Eesti Energia juhi Sandor Liive ettekandest energiafoorumil, 12.03). Ilmselt on eelseisev elektrituru avamine, selgusetus saastekvootide osas, suund elektritootmise eraldamisele võrkudest ja jaemüügist muutnud Eesti Energia juhtide hinnangul investeerimise uutesse elektrijaamadesse Eestis ebakindlaks ettevõtmiseks. Investeerimisriske võimaldaks hajutada suurtarbijate kaasamine uute elektrijaamade ehitamisse. Lisaks toetataks sellega elektrienergia tootmist kodumaal ja vähendataks sõltuvust välismaistest elektritarnetest.
Elektrienergia hinda hakkab tulevikus üha enam mõjutama Euroopa Liidu poliitiline otsus vähendada süsihappegaasi heitmeid. Erinevalt teistest liikmesmaadest on Balti riigid selles osas tunduvalt viletsamas seisus, seda Eesti, Läti ja Leedu seotuse tõttu Loode-Venemaa ja Valgevene elektrienergiasüsteemiga.
Alates 2012. aastast tuleb Eesti elektritootjail tõenäoliselt osta süsihappegaasi heitmete katteks saastekvoote avatud turult. Kui Eesti Energia on selleks ajaks piirdunud vaid vanade põlevkivikatelde renoveerimisega, siis tekitavad meie põlevkivijaamad ka viie aasta pärast sama efektiivsuse juures samas mahus süsihappegaasi kui praegugi (kui ka muid heitmeid on õnnestunud vähendada ja lahendatud on koldetuha probleem). See kahandab põlevkivijaamade konkurentsivõimet peamiselt Venemaa elektrienergia tootjatega võrreldes, kuid ka peatselt käivituvate maagaasil töötavate elektrijaamade suhtes Lätis ja Leedus, naabermaade hüdro- või tuumaelektrijaamadest rääkimata.
Põhjamaade ühtsel energiaturul, millega Eesti soovib ühineda, nullivad konkureerivad tootjad võrdse kohtlemise nõudega tõenäoliselt kõik valitsuse katsed taotleda Euroopa Komisjonilt põlevkivielektrile eelisseisundit.
Tõhusam tarbimine
Avatud turul tuleb tarbijail kohaneda kiirelt muutuva elektrienergia hinna ja pakkujate paljususega.
Suurtarbijad saavad end hinnakõikumiste vastu kindlustada pikaajaliste lepetega ja investeeringutega oma elektrienergia tootmisvõimsustesse.
Väiketarbijate valikuvõimalustest on olulisim tarbimisharjumuste muutmine. Selle all mõeldakse tavaliselt elektrienergia säästmist efektiivsema tarbimise või tarbimise vähendamise teel. Efektiivsem tarbimine eeldab seda, et tarbija teab igal ajahetkel elektri hinda ja suudab oma käitumist sellega kohandada. Vaja on tehnoloogilisi lahendusi ja seadmeid, mis võimaldaksid elektrienergiat efektiivsemalt tarbida (vt Tõnu Lehtla, Jaan Järvik “Eesti võimalus - elektri reaalaja tariif”, EPL 24.03).
Tarbimise vähenemisega võib kaasneda ühe osa elanikkonna elukvaliteedi märgatav langus, sest väikese sissetulekuga inimestel pole raha ega laenuvõimalusi, et uutesse kodumasinatesse, elektriarvestitesse ja/või eluaseme soojustamisse investeerida.
Riigi rolliks jääks kehtestada avatud turul kindlad reeglid, mis tagaksid selguse elektrienergia hinna kujunemisel. Läbipaistev hind on turu toimimiseks väga vajalik. Seetõttu tuleks madala sissetulekuga tarbijate abistamisel eelistada toetusi ja odavaid laene, mitte aga teha erandeid hinna osas, mis tähendaks turu solkimist.
