Link kopeeritud!

ANDRES MÄE: Vene-Ukraina gaasitüli, vol. 2

 (8)

Ka­he naab­ri ava­lik tüli gaa­si­tar­ne­te ja tran­sii­di­ta­su­de pä­rast näib ku­ju­ne­vat aas­ta­va­he­tus­te ta­vaks. Gaa­sik­raa­ni­de kin­ni­kee­ra­mi­se­ni on vii­ma­se nel­ja aas­ta jook­sul jõutud ju­ba ka­hel kor­ral.

Eel­mi­sest tar­ne­kat­kes­tu­sest 2006. aas­ta jaa­nua­ris on nii Uk­rai­nas kui ka teis­tes Eu­roo­pa rii­ki­des õpi­tud vä­he­malt se­da, et maa­gaa­si tu­leb külma­deks tal­ve­kuu­deks va­ruks ko­gu­da. Eran­diks on Bal­ka­ni­maad, mi­da eel­mi­ne kraa­ni­de sul­ge­mi­ne ei mõju­ta­nud. Gaa­si­va­rud ai­ta­vad tar­ne­kat­kes­tu­si üle ela­da, kuid võivad ka gaa­sitüli pi­ken­da­da.

Tülit­se­mi­se ajen­did on sa­mad, mis va­ra­se­ma­tel­gi kor­da­del: Gazp­rom soo­vib tõsta Uk­rai­na­le müüda­va maa­gaa­si hin­da, sest peab ise ost­ma Kesk-Aa­siast maa­gaa­si va­ra­se­mast kal­li­malt. Vas­tuk­äi­gu­na nõuab Uk­rai­na riik­lik gaa­si­fir­ma Naf­to­ga­z Uk­raini Gazp­ro­milt kõrge­mat ta­su tran­sii­di ja gaa­si hoius­ta­mi­se eest maa-alus­tes­se hoid­la­tes­se, si­lu­maks se­soon­seid kõiku­mi­si siht­rii­ki­de gaa­si­tar­bi­mi­ses. Kui Uk­rai­na jät­kab gaa­si tar­bi­mist – ja se­da on kõigil kor­da­del ka teh­tud – va­na hin­na­ga või sui­sa võlgu, siis süüdis­tab Gazp­rom Uk­rai­nat maa­gaa­si va­ras­ta­mi­ses ja äh­var­dab tar­ned kat­kes­ta­da, kui võlg­ne­vust ko­he ei ta­su­ta.

Samal teemal:

Hu­vi­tav on see, et hoo­li­ma­ta mõle­ma rii­gi kõrge­te po­lii­ti­ku­te kor­du­va­test lu­ba­dus­test ei ole tä­na­se­ni sõlmi­tud ot­se­le­pin­guid Gazp­ro­mi ja Naf­to­ga­zi va­hel. Maa­gaa­si­ga kau­bel­dak­se ik­ka veel va­hen­dus­fir­ma­de Ro­sUkr E­ner­go ja Ukr­Ga­zE­ner­go kau­du, mis muu­dab te­hin­gud ras­kes­ti jäl­gi­ta­vaks. Siit ka se­ga­dus võlg­ne­vus­te­ga: Naf­to­gaz väi­dab, et Gazp­ro­mi­le on võlgu Ro­sUk­r-Ener­go, too süüdis­tab ta­su­mi­se­ga vii­vi­ta­mi­ses oma­kor­da riik­lik­ku gaa­si­fir­mat.

Ve­ne­maalt gaa­si im­por­ti­vaid Eu­roo­pa rii­ke sel­li­sed üksi­kas­jad ei hu­vi­ta. Nen­de sei­su­koht on ka mõis­te­tav: klaa­ri­ge oma­va­he­li­sed eri­meel­su­sed ise­kes­kis, kuid meie ta­ha­me le­pin­gu­te­ga lu­ba­tud gaa­si­ko­gu­sed õigel ajal kät­te saa­da.

Miks siis gaa­sitüli ik­ka­gi ava­li­kult la­hen­da­tak­se?

Uk­rai­na on igal aas­tal võtnud ohv­ri rol­li, ke­da mõjuvõimas naa­ber kim­bu­tab ja kes po­le suu­te­li­ne maks­ma maa­gaa­si eest nii kõrget hin­da kui näi­teks Sak­sa­maa. Ve­ne­maa püüab näi­da­ta Uk­rai­nat ebau­sal­dusväär­se part­ne­ri­na, kes ri­kub kok­ku­lep­peid ja on val­mis teis­te­le mõel­dud kau­pa va­ras­ta­ma.

See­kord näib Ve­ne­maal õn-nes­tu­vat veen­da Lää­ne- ja Lõu-na-Eu­roo­pat uu­te ja ot­se siht­maa­des­se suu­na­tud tar­ne­ka­na­li­te ra­ja­mi­se va­ja­lik­ku­ses. Eu­roo­pa rii­gid võivad küll Uk­rai­na­le kaa­sa tun­da, kuid mu­ret­se­vad en­nekõike oma hu­vi­de pä­rast ega ta­ha, et tran­sii­di­rii­ki­de ja Ve­ne­maa va­he­li­sed tülid jääk­sid­ki mõju­ta­ma ener­gia­kand­ja­te im­por­ti. Il­me­kas näi­de on Sak­sa­maa ma­jan­dus­mi­nist­ri Mic­hael Glo­si hil­ju­ti­ne toe­tus Lää­ne­mer­re ka­van­da­ta­va­le Nord St­rea­mi gaa­si­to­ru­le kui ühe­le al­ter­na­tii­vi­le. Glo­si aval­du­se ta­ga võib ai­ma­ta se­da­gi, et Sak­sa va­lit­sus­ring­kon­da­des on päe­va­kor­da ker­ki­mas (eel­mi­se kants­le­ri ajal ebaõnnes­tu­nud) Nord St­rea­mi­le riik­li­ku ta­ga­ti­se and­mi­ne, mis hõlbus­taks olu­li­selt gaa­si­to­ru ra­ja­mi­seks va­ja­li­ke lae­nu­de saa­mist.

Ülemaailmse kriisi mõju

Eri­ne­valt va­ra­se­ma­test tüli­dest mõju­tab prae­gust üle­maailm­ne ma­jan­dusk­riis ja sel­lest tin­gi­tud naf­ta­hin­na järsk lan­gus. Gaz-prom peab seetõttu ke­va­del gaa­si­hin­da lan­ge­ta­ma ja lep­pi­ma sis­se­tu­le­ku­te vä­he­ne­mi­se­ga, mis gaa­si­hiiu suurt võla­koor­mat ar­ves­ta­des po­le just meel­div väl­ja­vaa­de. Siit ka Ve­ne­maa hu­vi jät­ka­ta igal ju­hul al­ter­na­tiiv­se­te tar­ne­ka­na­li­te ra­ja­mist: see tä­hen­dab in­ves­tee­rin­guid ja toot­mi­se jät­ku­mist ajal, mil teis­tes rii­ki­des, näi­teks Uk­rai­nas, tu­leb maa­del­da töös­tus­too­dan­gu vä­he­ne­mi­se ja sel­le­ga kaas­ne­va töö­puu­du­se­ga, mi­da eel­da­tav maa­gaa­si hin­na tõus võiks veel­gi võimen­da­da.

Loe veel

Uk­rai­nal on tõsi­ne hirm gaa­si­hin­na­ga ma­ni­pu­lee­ri­mi­se ees, sest ena­mik sis­seos­te­ta­vast maa­gaa­sist lä­heb seal­se­le töös­tu­se­le, kus toot­mi­ne on tä­nu oda­va­le toor­me­le ja kütu­se­le ning ma­da­la­ma­te­le pal­ka­de­le oda­vam kui mu­jal Eu­roo­pas. Kui Uk­rai­na peaks ost­ma maa­gaa­si Gazp­ro­mi pa­ku­tud hin­na­ga 400 USA dollarit tu­han­de kuup­meet­ri eest, siis üks kon­ku­rent­siee­lis kaoks ja ma­jan­dusk­riis Uk­rai­nas süve­neks veel­gi.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare