Link kopeeritud!

ANDRES MAIMIK: Meelelahutus, poliitika ja show off

 (54)
ANDRES MAIMIK: Meelelahutus,  poliitika ja show off
----

Käi­sin üksp­äev po­ja klas­si kont­ser­dil Kad­rio­ru Sak­sa gümnaa­siu­mis. Kont­sert oli nun­nu na­gu las­te esi­ne­mi­ne ik­ka: alaea­li­sed ni­he­le­sid la­va ää­res oma­teh­tud kostüümi­des, tüdru­kud šei­ki­sid Ur­ban Symp­ho­ny saa­tel, poi­sid vu­ris­ta­sid sak­sa­keel­seid luu­le­tu­si.

En­ne esi­ne­mi­se al­gust as­tus aga las­te­va­ne­ma­te et­te klas­si­ju­ha­ta­ja, kes kõne­les kur­val hää­lel, kui­das neil tu­leb järg­mi­sel aas­tal ko­li­da uu­de klas­si­ruu­mi. Aga ku­na seal puu­dub ele­men­taar­ne­gi si­sus­tus, siis õnnes­tus neil ime­kom­bel han­ki­da teh­ni­kaüli­koo­list ma­ha­kan­tud koo­li­pin­gid. Nüüd tu­leks lei­da isa, kes võiks mööb­li suu­re au­to­ga ära tuua. Sa­mu­ti teh­ti kor­jan­dus klas­si­ruu­mi kor­da­te­ge­mi­seks ja igal lap­se­va­ne­mal pa­lu­ti koo­li tuua pakk pa­be­rit õppe­ma­ter­ja­li­de pal­jun­da­mi­seks. Tol het­kel mul kih­va­tas: mis ku­rat toi­mub?!

Ra­ja­tav Tal­lin­na Te­le­vi­sioon – 30 mil­jo­nit, võist­lus „Tal­lin­na lau­l” – 125 000 kroo­ni, 200 000 kroo­ni In­no ja Ir­ja Tä­his­maa­le kor­rupt­sioo­ni­kaht­lu­se­ga en­di­st lin­naa­met­ni­kku Vla­di­mir Pa­no­vi ülis­ta­va raa­ma­tu kir­ju­ta­mi­se eest, 400 ki­lo pu­hast Võsa Pet­si­le ei tea mil­li­se fil­mi te­ge­mi­seks.

Ma küll ei ar­mas­ta mak­su­maks­ja ni­mel sõnavõtmist, sest ena­mas­ti on see sää­ra­ne kal­le­muu­li­lik nõud­lik-voo­rus­lik soi­gu­mi­ne või siis Del­fi de­bii­li­ku kläh­vi­mi­ne mood­sa kuns­ti kee­lus­ta­mi­se ni­mel.

Aga kuu ae­ga ta­ga­si, kus po­lii­ti­li­ne show off saa­vu­tas ha­ri­punk­ti, tõstis mi­nus pead val­vas mak­su­maks­ja: ku­rat, ko­gu see pa­la­gan käib ju mi­nu ra­ha eest. Oleks see uni­ver­siu­mi di­rek­to­ri isik­lik ra­ha­kott, mil­le eest linn pis­tab Kang­ro Ka­le­vi­po­ja mer­re, ra­jab Sa­vi­saa­re­le isik­lik­ku te­le­vi­sioo­ni ja peab üle­val gra­fo­maa­ne. Tut­tav pro­dut­sent rää­kis, kui­das ta käis är­ka­mi­sa­ja fil­mi­fes­ti­va­li lu­kul­lus­li­kul sua­reel, kus de­fit­sii­dist loo­kas lau­da­de kõrval sei­sis lin­navõimu päs­si­de sülem ja Kes­ke­ra­kon­na pad­ja­klu­bi ning nau­tis A-ka­te­goo­ria pops­taa­ri­de pa­raa­di. Fil­mi­te­gi­jaid aga ei ta­he­tud mis­kipä­rast üri­tu­se­le sis­se las­ta. Aru­saa­dav, sest kok­kuvõttes osu­tus see sünd­mus Kes­ke­ra­kon­na lad­vi­ku kok­ku­tu­le­kuks, mi­da loo­mu­li­kult kor­ral­da­ti lin­na ra­ha eest. Ärge pa­rem küsi­ge, mil­li­se ra­ha eest.

Pea­le sel­le veel eu­ro­va­li­mis­te kam­paa­nia. Kind­las­ti olid seal sees ka liik­me­mak­sud ja spon­so­ri­te „p­lek­k”, aga ena­mik tu­li siis­ki sea­dus­kuu­le­ka ko­da­ni­ku tas­kust. Sest on ot­sus­ta­tud, et riik, s.t mak­su­maks­ja, peab Ees­ti era­kon­di aas­tas 90 mil­jo­ni­ga ülal pi­da­ma. Mis ei kee­la neil ka et­tevõtja­te ra­ha vas­tu võtmast ja nen­de tel­li­mu­si täit­mast. Ühe-sõna­ga te­ha se­da, mil­le vas­tu te­ge­li­kult on see era­kon­da­de riik­li­ku toe­ta­mi­se süsteem väl­ja mõel­dud. Ning siis tul­lak­se ja öel­dak­se meie va­nu­ri­te­le, ke­da on lä­bi üle­mi­ne­kuae­ga­de nii­gi pal­ju ko­ti­tud: sor­ry vaan, ras­ked ajad, ole­me kõik so­li­daar­sed, võta­me teilt vee­ran­di pen­sio­nit ma­ha.

Meil ava­tak­se mo­nu­men­te ja ra­ja­tak­se pursk­kae­vu­sid, just na­gu ümber­rin­gi ei lok­kaks min­git ma­sut. On tea­da, et ku­ri­kuul­sa­maid dik­taa­to­reid ta­bab võimut­äiu­se ti­pul se­le­ta­ma­tu kirg mo­nu­men­ti­de ja pursk­kae­vu­de vas­tu. Va­het po­leks, kui ma ei koh­taks poe ees üht ve­ne meest, õnne­tut haig­lae­lekt­ri­kut, kel­le palk on nii al­la tõmma­tud, et sel­lest jät­kub ai­nult üüri ta­su­mi­seks. Söö­gi­ra­ha peab ta poe ees kok­ku nuia­ma.

Kerjav haiglaelektrik

Tean, et mu eel­nev jutt kõlab puh­ta de­ma­goo­gia­na. Et kui ka kõik rii­gi­ko­gu­liik­med saak­sid kesk­mist Ees­ti pal­ka ja par­teid peak­sid oma kas­sat täit­ma ai­nult liik­me­mak­su­dest, ei la­hen­daks see Ees­ti tööhõivep­rob­lee­me. Et kui Tal­lin­na pro­moüri­tus­te­le ku­lu­nud sum­mad ümber suu­na­ta koo­li­de kor­da­te­ge­mi­se­le, po­leks see kau­gelt­ki pii­sav. Võib-ol­la ei peaks siis ai­nult pal­jun­dus­pa­be­rit klas­si tas­si­ma.

Loe veel

Aga küsi­mus on põhimõttes. Kui ras­kel ajal kõnel­dak­se pal­ju sot­siaal­sest so­li­daar­su­sest, siis peaks see keh­ti­ma kõigi jaoks. Mit­te nii, na­gu ühes et­tevõttes, kus 20 prot­sen­ti kär­bi­ti pal­ku neil, kes 10 000 kroo­ni eest kuus reaal­se töö ära tee­vad, ja jäe­ti puu­tu­ma­ta juh­tivtöö­ta­ja­te viie-kümne­tu­han­de­sed pal­gad. Sest neil on suu­red lae­nud suur­te­le era­mu­te­le ja nen­de elus­tan­dard ei to­hi saa­da kan­na­ta­da. Need tei­sed ela­vad na­gu­nii toi­me­tu­le­ku pii­ril ja neil po­leks suurt mi­da­gi kao­ta­da! Kui uus töö­le­pin­gu­sea­dus lu­bab tö­öand­jal pa­re­mi­ni lah­ti las­ta, il­ma hüvi­tist maks­ma­ta, siis töövõtja­le öel­dak­se: sor­ry, ra­ha po­le, si­na min­geid ga­ran­tii­sid kah­juks ei saa.

Suu­re ja väi­ke­se Peet­ri sünd­room on mi­nu arust liik­vel ka va­lit­se­mis­ta­san­dil. Ajal, kui äri­de sil­did lin­na­pil­dis muu­tu­vad jär­jest ta­ga­si­hoid­li­ku­maks ja gla­muur­seid lo­kaa­le pan­nak­se jär­je­pa­nu kin­ni, tun­dub pursk­kae­vu­de püsti­ta­mi­ne ning luk­sus­li­ke mee­diasünd­mus­te kor­ral­da­mi­ne kui­da­gi, kh­m… mait­se­tu? Eba­mo­raal­ne?

Na­gu­nii po­le mee­diaa­jas­tul pää­su sel­lest, et po­lii­ti­ka, õige­mi­ni see osa po­lii­ti­kast, mis peab rah­va poo­le­hoi­du püüd-ma, muu­tub mee­le­la­hu­tu­seks. Tõsie­lusõuks või see­bioo­pe­riks, kui soo­vi­te. Kes­ke­ra­kond on va­hest kõige pa­re­mi­ni ära ta­ba­nud ena­mus­va­li­ja ihad ja hir­mud ning os­kab seepä­rast oma sõud kõige efekt­se­malt or­kest­ree­ri­da. Bat­juška tu­leb ja ula­tab suu­re­joo­ne­li­se žes­ti­ga mem­me­ke­se­le 500 kroo­ni, sel­lal kui Toom­pea sak­sad aru­ta­vad pen­sio­ni­te kär­pi­mi­se eelnõu. Kui­das saaks sää­ra­ne dra­ma­tur­gia jää­da mõju­ta?

Võim ja lihtrahvalikkus

Aga mee­le­la­hu­tus­bis­nis nee­lab to­hu­tult ra­ha ning se­da mit­te ai­nult Hol­ly­woo­dis ja Broad­wayl. Pa­ra­ku sel­li­ne väl­jan­äi­tus, mil­le ti­puks on vee­bi­kaa­me­rad Sa­vi­saa­re ka­bi­ne­tis, ba­na­li­see­rib võimu. Liht­rah­va­lik­kus teeb küll au­to­ri­tee­di inim­li­ku­maks, aga sa­mal ajal mu­ren­dab sel­le tõsi­selt-võeta­vust. Kaht­le­ma­ta on Sa­vi­saar üks võime­ka­maid Ees­ti po­lii­ti­kuid ja ar­va­ta­vas­ti ka pä­ris kor­ra­li­ku IQ-ga här­ras­mees, aga te­ma rah­va­me­hest ise­va­lit­se­ja poo­sis on mi­da­gi ee­ma­letõuka­vat. Ja sel­les, kui­das lin­na­va­lit­sus ja Kes­ke­ra­kond, mis on prae­gu­seks ku­ju­ne­nud enam-vä­hem üheks ja sa­maks ins­tant­siks, ku­lu­tab rah­va ra­ha mõõdu­tun­de­tu hä­be­ma­tu­se­ga rah­va­le meel­di­da püüdmi­se pro­jek­ti­de­le.

Pla­ton oma „Po­li­teia­s” pro­pa­gee­rib eba­de­mok­raat­lik­ku rii­gi­kor­ral­dust just ni­melt seepä­rast, et tõeli­selt tar­gad ja pä­de­vad me­hed pää­seks va­lit­se­ma il­ma po­pu­list­li­ku jau­ra­mi­se­ta. Kui­gi olen loo­mult de­mok­raat, ise­gi osa­lus­de­mok­raa­tia pool­da­ja, on mi­da­gi, mis mul­le sel­les idees meel­dib. Võib-ol­la see, et riik­lik toe­tus­ra­ha ei ku­luks Õl­le­sum­me­ri-mõõtu ene­se­rek­laa­mi­le ja vä­he­malt näi­li­selt pais­tak­sid va­lit­se­jad rah­va­ga so­li­daar­sed. Tark, rah­vast kõrge­mal sei­sev va­lit­se­ja on šikk, te­ma üle on põhjust uh­kust tun­da.

Ja ku­rat, Sõõru­kas, r**sk, tee ome­ti kor­da need koo­lid, mil­le sa lin­na­va­lit­su­selt väl­ja kaup­le­sid! Ja os­ta kümneks aas­taks koo­li­de­le pal­jun­dus­pa­be­ri­va­ru, see mak­sab olu­li­selt vä­hem kui seits­me­mil­li­ne hüpe­rau­to ja Mar­bel­la su­vi­la.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare