Tegelikult kasutatakse maksumaksja raha ühistranspordi toetamiseks võrreldes senisega kaks korda rohkem. Tegemist on lausdoteeritud ühistranspordiga. Ent kumb on maapiirkondadele olulisem, kas tasuta sõit või tihedam sõidugraafik ja laiem liinivõrk?

Täna on maakonna bussiliinidega kaks probleemi. Esiteks käivad bussid liiga harva ja teiseks on bussipilet kaugemal töölkäimiseks liiga kallis. Kui raha on kaks korda rohkem, peaks ka võimalused käia bussiga tööl, koolis ja arsti juures kasvama kaks korda.

Aga ei kasva. Selle asemel on majandusminister hakanud propageerima ideed, et selle raha eest võiks olemasolevates maakonna bussiliinides saada tasuta sõita. Lausdoteeritud ehk „tasuta“ ühistranspordil on viis olulist puudust.

Esiteks ei kasva selle tulemusena inimeste sõiduvõimalused, sest enamik raha kulub tasuta piletite pakkumisele. Teiseks kaob turult hulk kommertsliine nagu marsruuttaksod Harjumaal, sest ei suudeta konkureerida tasuta liinidega.

Kolmandaks jääb vähemaks kaugliine, sest liinitasuvus sõltub vahepealsetest maakonnasisestest peatustest. Tasuta bussisõiduga ei suudeta konkureerida ja nende liinide pidamine ei tasu ära.

Neljandaks jääb vähemaks rongiliine, sest kui bussisõit on tasuta, väheneb rongireisijate arv. Niigi pooltühje uusi ronge pole siis mõtet enam käigus hoida.

Viiendaks vähendab see linnaliinide piletitulu, sest inimesed hakkavad linnaliinidele eelistama tasuta maakonnaliine, mis teevad mitu peatust linnas. See sunnib Pärnu sarnaseid linnu bussiliine vähendama.

Meenutan uuesti, et kui lisaraha kulub peamiselt tasuta piletite pakkumisele, siis ei jätku raha uute liinide tellimiseks ja ära jäävate eraliinide asendamiseks. Seetõttu jääb sõiduvõimalusi inimestele selle kava tõttu hoopis vähemaks.

Vaieldakse, et Tallinnale oli tasuta transport rahaliselt kasulik, sest inimesed registreerisid end seepärast tallinlasteks. Ent unustatakse, et see tuli teiste linnade ja valdade arvelt ning ülejäänud Eesti kaotas sellest.

Esiteks näen, et täiendavat 21 miljonit riigieelarvest tulevat eurot peab kasutama nii, et bussiliine oleks senisest oluliselt rohkem ja sõit maakonnakeskusse oleks soodsam.

Selleks tuleb enamik raha kasutada uute bussiliinide tellimiseks. Parem liinivõrk parandab inimeste liikumisvõimalusi ja vähendaks perede vajadust sõita kulukama transpordiga ehk autoga.

Teiseks tuleb viia sisse põhimõte, et üle maakonna kehtib universaalne kuupilet sõltumata sõidu pikkusest. Selle hind võiks jääda 10 euro piiresse. See tähendab 33 senti päevas ja on oluliselt soodsam kui autosõit.

Kolmandaks tuleb anda 21 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele, sest just kohalikud inimesed teavad kõige paremini, kas vajalik on laiem ja tihedam liinivõrk, soodsam pilet või tuleks hoopis kompenseerida taksosõit neis hõredates piirkondades, kuhu pole majanduslikult mõttekas bussi käima panna.

Targalt asju ajades parenevad inimeste liikumisvõimalused ja ühendused keskusega.