Ärikeskkond on ökosüsteem, kus põimuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised dimensioonid. Seetõttu ei saa me kellegi edulugu kopeerida, vaid peame looma enda oma. Me ei alusta tühjalt kohalt – Eestil on endiselt nüüdisaegse ja innovaatilise e-riigi kuvand ning me oleme riikide majandusliku edukuse ja atraktiivsuse edetabelites kõrgetel kohtadel. Veel.

Kuid meie oma ettevõtete investeerimisaktiivsus on olnud kogu tõusutsükli vältel väike ja otseinvesteeringute sissevool napp. Siht, et teadus- ja arendustegevuse investeeringuid oleks 2020. aastal 3% SKT-st, jääb saavutamata. E-riigist on saanud hügieenifaktor ja innovatsioon on selles valdkonnas stagneerunud. Sissetulekute ühtlustumine tehnoloogia ja innovatsiooni eesliinil olevate riikide omadega on sisuliselt peatunud. Kuid just investeeringud ja innovatsioon on mootorid, mis peavad meid viima uuele sissetulekute tasemele, arenenud riikide tippu.

Peame arvestama muutunud geopoliitilise tasakaaluga, kus USA ei ole enam vabakaubanduse eestkõneleja ja Hiina majandusreformid ei eesmärgista enam suuremat avatust. Euroopa Liit peab võtma endale eestvedaja rolli, kui suudame selles omavahel kokku leppida. Meie rahvastik vananeb, tööjõud on palju mobiilsem ja töösuhted muutuvad. Peame õppima nägema robotites, masinõppes ja tehisintellektis võimalust, mitte ohtu senistele töökohtadele, pakkuma kvaliteetset haridust ja soodustama elukestvat õpet. Peame ühiskonnana olema avatud uutele ideedele ja arvamuste rohkusele, olema eestvedajad, mitte järelsörkijad. Selles kontekstis peame end poliitilisi valikuid tehes targalt positsioneerima, nii et meie väärtuspakkumine ei oleks lihtsalt hea, vaid parim.

Mida selleks vajame?