Milline on olnud tulumaksu alandamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise hind riigile ja kohalikele omavalitsustele? Möödunud aastal oli see arvestuslikult ligi seitse miljardit krooni – just nii palju rohkem raha oleks laekunud riigi- ja kohalikesse eelarvetesse juhul, kui kehtinuksid 2000. aasta tulumaksuvaba miinimum ja tulumaksumäär. Sellest umbes pool – 3,5 miljardit krooni – jäi laekumata tulumaksu varasemalt 26 protsendilt 21 protsendini alandamise tõttu. Ning teine pool jäi laekumata tulumaksuvaba miinimumi tõusu pärast.

Praeguste eelarvevaidluste käigus on juba kõlanud ka ettepanekuid pöörata senine tulumaksureform tervenisti või osaliselt tagasi – alandada maksuvaba tulumäära või tõsta tulumaksu.

Tasub küsida: kes on tulumaksukoormuse langetamisest enim võitnud? Poliitikauuringute keskus Praxis tegi selle kohta analüüsi, vaadeldes kõiki Eesti elanikke – nii lapsi, tööealisi kui ka pensionäre. Selgus, et tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba miinimumi suurenemisest on kõige enam kasu saanud just keskmisest pisut jõukamad Eesti elanikud. Need on inimesed, kelle leibkonna tulu suurus kuulub kuuendasse ja seitsmendasse detsiili – ehk siis inimesed, kelle keskmine maksudejärgne tulu on ligi 5600 krooni leibkonna liikme kohta.

Kõige väiksema sissetulekuga inimeste jaoks on oluline maksuvaba tulu tõus. Tulumaksumäära langetamisest on võitnud selgelt suure tulu teenijad. Alumistes tulurühmades on koguvõit tulumaksu langetamisest olnud väiksem, sest sinna kuuluvad nii lasterikkad pered, kus sissetulekust suure osa moodustavad maksuvabad peretoetused, kui ka pensionärid, kes tänu pensionide maksuvabale tulule oluliselt tulumaksu nagunii ei maksa.

Kingitus kõige tugevamale

Tulumaksureformi tõttu laekumata jäänud seitsmest miljardist kroonist ligi veerand – pea 1,7 miljardit krooni – jäi Eesti elanikkonna kõige jõukama küm-nendiku kätte. Võrdluseks: kui analüüsida nende inimeste võitu, kelle tulu jääb alla Eesti keskmise, on see samuti 1,7 miljardit krooni. Ehk teisisõnu – Eesti kõige rikkam kümnendik (ligi 130 000 inimest, kelle maksudejärgne tulu on keskmiselt 14 000 krooni kuus) säästis tänu tulumaksureformile sama palju kui 650 000 inimest kokku, kelle tulu on alla Eesti keskmise. Seega säästis rikkam kümnendik sama palju kui tervelt pool vaesemat elanikkonda. Arvestuslikult tähendab see, et kui Eesti elanikkonna rikkamasse kümnendikku kuuluv inimene säästis tulumaksureformi tõttu mullu keskmiselt ligi 13 000 krooni aastas, siis alla keskmist tulu teeniv inimene ligi 2600 krooni.

Nii ebaühtlane tulumaksu-reformist saadava koguvõidu jagunemine on Eestis tingitud suurest töötasude ja omanditulude hajuvusest. Seega peegeldab tulumaksu alandamisest saadav võit suures osas tulude jaotust üldse Eestis.

Juhul kui poliitikud soovivad muuta kas tulumaksumäära või langetada maksuvaba tulu määra, tuleb siiski arvestada ka ühe või teise otsuse mõju tööturule ja majandusele laiemalt.

Madalapalgaliste jaoks on olulisem maksuvaba tulu muutus, sest see mõjutab oluliselt summat, mis töötades kätte saadakse. Kui maksuvaba tulu langeb, siis tööle minemisest saadav kasu väheneb ja tekib oht, et jäädakse kergemini sõltuma sotsiaaltoetustest. Suurepalgalistele kõrgema, näiteks progresseeruva maksumäära kehtestamine ei sunni neid küll tööturult eemale, küll aga võib vähendada motivatsiooni, kui palju ületunde teha ja palka teenida.

Üldiselt arvatakse, et maksureformid, mis alandavad madalapalgaliste maksukoormust ja tõstavad eelarvetulude tasakaalustamiseks kõrgepalgaliste maksukoormust, on tööturu vaatevinklist kasulikud, sest madalapalgaliste töötamise motivatsioon suureneb enam, kui kõrgepalgaliste oma väheneb. 

Loovad uusi töökohti

Teisalt on kõrgepalgaliste tehtavad töötunnid ühiskonnale sageli suurema lisandväärtusega. Kõrgepalgalised töötavad ametitel, mis soodustavad kiiremat majandusarengut, tekitades omakorda juurde töökohti. Osaliselt on sellest seisukohast kantud ka sotsiaalmaksu lae kehtestamise idee, millega loodetakse, et juurde tekib kõrgepalgaliste inimeste töökohti. Selle rakendamine võiks olla seotud just ametikohtadega, kus tegeldakse teadus- ja arendustöö ning innovatsiooniga.

Valitsus on praegu pööranud pilgu käibemaksu ja aktsiiside suurendamise poole, sest need peaksid loodetud tulu eelarvesse tooma kiiremini. Samal ajal tuleb arvestada, et käibemaks ning eriti alkoholi- ja tubakaaktsiis moodustavad suurema osa just vaesemate inimeste väljaminekutest. Seega võiks nende maksude tõusust saadavast tulust osa tagasi minna madalama sissetulekuga inimestele lisatoetuste ja -teenuste kujul.

Maksude muutmisel tuleks kas või osaliselt arvestada ka tavainimese arusaama, et edukatel aastatel tulumaksureformist võitnud võiksid nüüd, majanduslanguse ajal, osa sellest või-dust kõrgema tulumaksumäära abil tagasi anda. Osaliselt on see juba saavutatud suurema töötuskindlustusmakse kehtestamisega. Stabiilsematel töökohtadel ja kõrgemapalgalised töötajad toetavad oma maksudega neid, kes on juba kaotanud töö või keda see lähiajal ees ootab.

Siiski tuleb arvestada, et ka varasematel tulumaksureformist võitnutel on praegu tulud väiksemad ja suurema tulumaksu kehtestamine palju ei aita. Üks viis varasematel headel aastatel kogutud säästudest osa riigieelarvesse tagasi saada olekski näiteks mitme eksperdi pakutud kinnisvaramaks või suuremad tarbimismaksud luksuskaupadele, näiteks automaks.