Kui vabadus käes, tuli minna. Ja läksime ! Mõnd üksikut vast võis nimetada juba poliitikuks. Kuid isegi need, kes teadsid mis on reiting, sellega ei tegelenud. Aega polnud. Aga minna tuli, sest Eesti ei oodanud. Kui hoog on suur ja kogemusi vähe, läheb kindlasti teinekord ka viltu. Sulle sai osaks koht peaminister Laari kõrval. Keegi pidi talle ju ütlema, et kuule Mart, ära selle jalgrattaga veel sõida, kummid alles tühjad. Ega ta muidugi iga kord ei kuulanud ka, aga suurem jagu läks see Sul korda. Eestis said selgeks mõisted „enamus“ ja „vähemus“ ning see, et nad eri meelt. Seejuures oli erimeelsusi selle enamuse sees vaat ehk rohkemgi, kui vähemusega. Aga keegi pidi selle kõik kokku siduma. Öelda, et olid seejuures niiditõmbaja, oleks suur viga. Köit vedasid, et asi liiguks. Ja ühel hetkel polnud ka enam enamust ja vähemust, vaid neid vähemusi sai kokku päris mitu. Sinisilmsete riigiehitajate aeg sai läbi. Isegi ime, et meid mõni üksik veel alles on.

Vähem kui kümne aastaga saabus meie poliitikasse aeg kus mõisteti praktilisi tarkusi. Lisaks ideedele on vaja ka hääli. Seetõttu tuleb ka hoolega valida kuidas öelda, mida öelda ja millal öelda. Ja millal üldse vait olla. Pidasid paremaks Sulle armsaid töid ja toimetusi teha, sellest kõigest mõnevõrra eemal. Ei jõudnudki küsida, kas neil aastatel muigasid rohkem, või läksid tõsiseks. Mõtlikuks, et mis nüüd saab.

Veri aga vemmeldab ja tagasi sa tulid ja mul oli selle üle siiralt hea meel. Sest nüüd juba aastaid on armsas Riigikogus kasutusel sõnakasutus, mille nimeks „mul on õigus sellepärast, et mul on õigus“. Ja kogu lugu. Selles mõttes tõid Sa tagasi seda vana kooli meeste vaimu ja oma väljapeetud moel . Ehk seletasid ikka ja jälle, miks sa arvad, et Sul õigus on. Ega ma polnud alati nõus, tead isegi, aga see pole siinkohal üldse oluline.

Ja ühel päeval jäi mul Sulle aitäh ütlemata, pagana kahju on. Meil siin nüüd on tegelased, kes häbematult teatavad, et nemad on suuremad eestlased, kui kõik teised kokku. Eks mul kihvatas, nagu Sulgi. Ja mõtlesin poisikese põlvele, et mis siis selliste sellidega tehti, kes ennast teistest paremaks peavad. Eks ma pean ameti tõttu nüüd vaoshoitud olema aga päris piiri peal olin, et minna ütlema. Ja siis Sa läksid ja rääkisid pea sõna sõnalt seda, mida isegi oleks tahtnud ütelda.

Aitäh.

Aga mis teha. Kõik need, kellel kunagi tulnud ette mingit koosolekut juhatada, teavad, et aeg ajalt on mõistlik kellelegi saalis silma vaadata. Selline meeleolu tunnetus, milleta mõttevahetust edasi ei vii. Eks need silma vaatamise kaaslased tekivad ise loomulikul moel. Need kolm aastat oli mul lihtne seda teha. Aga küll ma saan hakkama.

Eiki