ANDRUS KIVIRÄHK: Hooaja lõpp
Kas tervitada võib? Raadios võib alati, miks siis mitte ajalehes. Seega siis minu tervitused Ülenurmele, kus Andrus Vaarik tõi neljapäeval välja “Vigased pruudid”! See on nüüd küll vist viimane uuslavastus sel suvel. Ehkki ei või iial teada, ja tegelikult ootabki meid veel näiteks “Kitsa kinga” suvetuur, kus Vaarik jällegi kaasa lööb, sedapuhku pereisa Ervini rollis.
Andrus on sel suvel üldse hirmsal kombel rakkes olnud. Kõigepealt tegi ta kaasa “Kuldse trio” tuuri, siis järgnes “Klatš”, nüüd siis veel Vilde ja Kinga-pere... Aga ega Vaarik ole ainus näitleja, kes on terve suve rabanud otsekui heinaline. Otsa tegi lahti Linnateater, mille näitlejad mängisid suve hakul mitu etendust päevas. Hendrik Toompere jõudis lavastada “Pidusöögi” ja mängida Viinistus Konrad Mäge, Hannes Kaljujärve võis näha Emajõe suveteatris kahes peaosas, hulk näitejaid pendeldas Käsmu “Südamete murdumise maja” ning Narva “Orkestriproovi” vahet...
Nagu kuurortlinna kohvik
Tundub, nagu oleks eesti näitlejate näol tegemist mingite karu- või mägrataoliste olevustega, kes peavad suve jooksul naha alla võimalikult paksu rasvakihi koguma, et siis talvel rahumeeli koopas põõnata, käpp suus.
Endisaegsete näitlejate menuaaridest vaatab vastu sootuks teine pilt – siis mindi suvel kas kuhugi maale, tehti seal heina ja püüti kala; ehk jälle jalutati väärikalt, õlgkaabu kuklas, Pärnu või Narva-Jõesuu rannapromenaadil. Sügisel sõideti puhanuna tagasi linna ja hakati teatrit tegema. Praegu aga kipub eesti teater sarnanema kuurortlinna kohvikuga, mis hiilgab just suvel, talvel aga tukub suvemöllust kurnatud kõrtsmik leti taga ning müüb päevas kolm õlut.
Ei, ega suveteatris iseenesest midagi halba ole! Mitu etendust on mulle väga meeldinud. Lihtsalt hakkab kaduma hooaja avamise mõte ja tähendus.
Mida seal avada, hooaeg käib ju aasta läbi. Pigem võib öelda, et koos sügise saabumisega hooaeg lõpeb. Inimesed lähevad jälle tööle, puhkus on läbi. Oi, küll sai sel suvel palju mööda Eestimaad ringi uhatud ja teatris käidud, mõtlevad paljud, ja kui neile satub ette artikkel, mis kõneleb teatrite algava hooaja plaanidest, siis lükkavad nad selle kiiresti kõrvale.
Armas aeg, jälle mingid uued tükid! Jätke järele, andke vähemalt sügisel ja talvelgi rahu! Sai ju suvel kümnel etendusel käidud. Küllap järgmisel suvel käime jälle. Nii et kannatage ja kohtumiseni uuel suvehooajal!
