Link kopeeritud!

Andrus Kivirähk: kurb!

 (209)
Valli baari elu
Valli baarFoto: Andres Putting

Üks kurb asi on see, et väga ilusad ja sümpaatsed sõnad „rahvuslane” ja „eesti patrioot” on saanud halva kõla.

See tuletab meelde nõukogude aega, kus Brežnev ja teised temasarnased samuti iseenesest ju positiivse tähendusega väljendid „kallid seltsimehed”, „rahvaste sõprus” või „võitlus rahu eest” nii ära solkisid, et ükski täie aruga inimene ei soovinud neid suu sissegi võtta, või kui, siis ainult mingis pilavas paroodias. See on umbes sama, kui mõni silmanähtavalt räpane isik pakub sulle ampsu oma saiast. No ei soovi, tee mis tahad. Kusjuures süüdi pole sai, süüdi on saia pakkuja mustad küünealused ja halb hingeõhk.

Nii on ka rahvusluse ja patriotismiga, mis peaksid justkui kuuluma kõigile eestimaalastele, aga mille on kaaperdanud üks väike seltskond.

Samuti on ka rahvusluse ja patriotismiga, mis peaksid justkui kuuluma kõigile eestimaalastele, aga mille on kaaperdanud üks väike seltskond. Tegelikult võiks neid sõnu kuuldes silme ette kerkida midagi head ja ilusat, praegu aga mõtled pigem, ega sa peksa ei saa. Oma valijaid pagulastega hirmutades jutustatakse, kuidas sisserändajatest moodustuvad ohtlikud getod, kuhu korralik inimene astudagi ei julge. Tegelikult ongi need getod juba olemas, aga seal ei anna tooni mitte pagulased, vaid nende vastu võitlejad. Tegemist on valdavalt odavamat sorti joomakohtadega ja neisse siseneda pole tõesti tark tegu. Isegi mööduda võib olla ohtlik.

Isiklik kogemus. Ühel õhtul möödusin kodu poole jalutades legendaarsest Valli baarist. Kohe haakis end mulle sappa keegi vanem meesterahvas, kes kõrtsi ees suitsetas. Ta ütles, et olevat lugenud ja teadvat hästi, kuidas ma eesti rahvast mõnitan, ja avaldas arvamust, et tegelikult tuleks mulle vastu hambaid anda. Ja kinnitas, et varsti see aeg tulebki. Üsna tüütu tegelane oli. Õnneks ei saatnud ta mind kuigi kaua, eks õlleklaas Valli baaris ootas.

Samal teemal:

Mis see muud oli kui möödumine getost! Indrek Tarandile heideti hiljem ette, miks ta üldse ronis Toompeale sellisel päeval, kui seal olid „need tüübid”. Tähendab, Eesti Vabariigis on paiku, kuhu on targem mitte minna, ja inimesi, kellest on mõistlikum eemale hoiduda. Ja need inimesed nimetavad end rahvuslasteks! Nukker.

Kurb on veel sääraste inimeste olemasolu üldse. Kas siis õnnelik inimene käitub sedasi? Kas inimene, kes on armunud või äsja lapse saanud või kellel on palju põnevat tööd, vahvaid hobisid, vaimukaid sõpru, lootust ja unistusi, käib mingil miitingul, kaasas tigeda sõnumiga plakat ja võllapuu? Talle ei tule selline asi pähegi, tal on nii palju muud, millega oma päevi täita. Terve maailm on tema ees valla, oleks ainult aega, et kõike kogeda ja nautida.

Käivad need, kellel enam midagi ei ole. Kellel kõik on untsus, möödas, tulemata. On ainult õlleklaas, aga ka joomine ei tee enam lõbusaks, vaid ainult kurjaks. Nende jaoks ei ole maailm valla, vastupidi, nemad on veendunud, et terve maailm – kõik need õnnelikud, edukad, heatujulised inimesed – sepitseb nende vastu vandenõu. Nad kiruvad, neavad ja leiavad, et kõik on valesti.

Kurb, kui inimene on kibestunud ja pahur. Aga aidata ei saa teda kahjuks mitte keegi peale tema enda. Kui sa ise elule ei naerata, ega siis vastunaeratust ka ei tule.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare