ANDRUS KIVIRÄHK: Muuseumieksponaadi visiit
Sel nädalal külastas Eestit mees, kelle poole pöördudes tuleb lausuda kas “Teie Pühadus” või “Pühim Valitseja”. Just nagu “Sõrmuste isanda” Guglunk ehk Gollum, kes ennast “tema kõrgeaususeks” nimetas!
See kummaline isik on Venemaa patriarh Aleksius II. Midagi sama veidrat pole siinmail nähtud alates sellest ajast, kui mööda tänavaid veeti paavsti, kenasti klaaspurki pakitud nagu merisiga.
Eks sellised rändavad komödiandid tõstavad loomulikult rahva tuju. Kostümeeritud inimest tänaval näha on peaaegu sama intrigeeriv kui kohata pükstes ahvi. Ikka läheb ju kõigil meel rõõmsaks, kui meile sammub vastu korstnapühkija, erinedes kõigist teistest kodanikest oma iidsetest aegadest pärit riietuse tõttu. Me keerame tema nööpi ja soovime midagi.
Tallinnas asub ka keskaegseid roogi pakkuv restoran Olde Hansa, mille ettekandjad kannavad vanaaegseid kuubesid ja muudavad selle abil tänavapildi tublisti kirkamaks. Aga me ei võta seda teatrit tõsiselt ega pea kostümeeritud kelnereid näiteks raehärradeks. Kui inimesed tahavad nii kangesti keskaega mängida, lasku käia. Mispoolest erineb aga neist näitlejaist täpselt samasuguseid pentsikuid palituid kandev ning ristide, viirukipannide ja muu koomilise träniga vehklev Venemaa patriarh?
Mina ei näe siin mingit vahet. Kusjuures korstnapühkija puhul on selge, et traditsiooniline must rõivas on kõige paslikum tema tahmase töö jaoks. Aga kas ka patriarhi jaoks? Ja mis töö see õieti on, mida selline inimene tänapäeval teeb? Annab kirikus etendusi ja pajatab tondijutte? Jah, sellisel juhul muidugi, tsirkusemeeste rõivad olgu võimalikult sädelevad, muinasjutuvestja turbanit dekoreerides kassikulla ja litritega koonerdada ei tohi.
Ainult et kas ühe keskaegsesse karnevalimaski tardunud isiku külaskäigu pärast tasub säärast lokku lüüa? Las müstikud ja nõiad tegutseda tagahoovides, lihtsameelse rahva seas nagu Lutsu hiromant Pastelli. Me ju ei pea jõuluvana Soome saadikuks, me teame, et kogu tema jutt päkapikkudest on vaid lastele mõeldud lora. Imelik, et täpselt samaväärse taustaga mungal ikkagi mõjuvõimu on! See on isegi päris õudne, kui järele mõtlema hakata. Puudub veel, et meie sekka ilmuks antiikset toogat kandev ja ennustusi kisendav Delfi oraakel, kes kõneleb enda arvates Apolloni nimel! Kas me elame kusagil muuseumis või?
