ANDRUS RAUDSALU: Paneme Eesti interneti kinni?
Protest polnud suunatud ei artikli sisu ega ka mitte lugu arvustanud netikommentaatorite vastu, vaid väljaande vastu, kellelt nõuti iga solvava kommentaari eest 25 000 krooni. Kummaline, aga solvavate ja ähvardavate kommentaaride kustutamist Leedo ei soovinudki. Kohtulugu kestab edasi.
Ent vastutuse lükkamine veebikeskkonna omanikule on väga ohtlik tendents. Leedo ja Delfi kohtuasi võib kujuneda pretsedendiks ka kogu Euroopa Liidus, sest kohtusüsteem arvestab suurel määral senist praktikat ja juba käsitletud juhtumeid.
Laiemalt vaadates ei erine netikommentaarid muust kasutajate loodud sisust – olgu selleks foorumites kirjapandu või siis mõne inimese blogipostitus. Suur osa praegusest internetist – kui Google ja mõni teine lahendus välja jätta – areneb just sellelt pinnalt, alates Facebooki suhtluskeskkonnast ja jätkates YouTube’i videotega. Delfi kasutajate kommentaarid on kogu internetimeedias nüüd standardiks kujunenud.
Anna teada ja võta maha
Kuidas seda reguleerida? Eesti meediaportaalides tehakse ligikaudu 30 000 kommentaari päevas, Delfi arvele langeb neist keskmiselt 10 000. Praegu ei ole mõistlikku võimalust, kuidas kõiki neid postitusi oleks või-malik eeltsenseerida, see pole lihtsalt reaalne.
Arvestada tuleb sedagi, et kommentaaride hulgas avaldatakse ka uusi fakte ja olulisi väiteid. Sellise olukorra reguleerimiseks on maailmas siiani rakendatud põhimõtet “notice and take down” – “anna teada ja võta maha”.
Samasse suunda osutab ka Euroopa Liidu e-kommertsi direktiiviks kutsutud direktiiv 2000/31 EC, mis sisuliselt ütleb, et teenuse vahendaja ei vastuta seni, kuni ta pole teadlik, et sisus on midagi halba ja sobimatut. Kui aga keskkonna haldaja tähelepanu on sellele juhitud ja ta on avaldatu halvast sisust teada saanud, siis langeb vastutus talle. Seejärel jääb juba tema otsustada, kas tähelepanu juhtimisele reageerida või mitte.
Kui tõepoolest asetatakse vastutus väljaandjale, mitte kommentaari kirjutajale, siis sel juhul võib eeldada, et Eesti muutub ka Euroopa Liidus naerualuseks. Sisuliselt aga muutub see Eesti interneti arengut takistavaks asjaoluks, sest majanduslikult pole enam mõttekas pidada väljaandeid, kus kasutaja saab sisu luua ja avaldada. Äriettevõtted tahavad kasumit ja nad ei tegutse seal, kus nende töö on raskendatud. Lihtsalt sellise keskkonna pidaja muutuks kergesti rünnatavaks – tasub ainult kirjutada solvav kommentaar iseenese kohta ja siis valuraha nõudma minna. Ärahirmutatud Eesti väljaanded koliksid Ameerika serveritesse ja ühes nendega liiguks kaasa osa siinsest rahast.
