ANDU RÄMMER: Uued väärtused: elada vaid endale

Milline on tuleviku Eesti? Viiteid sellele saab otsida noorte väärtushinnangutest: sedamööda, kuidas noored astuvad vanema põlvkonna asemele, muutub ka ühiskonnas domineeriv mentaliteet.

Eesti noorsoo instituut viis 2007. aastal Tallinna koolilõpetajate seas läbi väärtushoiakute uuringu. Mille poolest erinevad praegusaja abituriendid oma emadest-isadest samas vanuses? Mullust uuringut saab võrrelda 1982. aastal läbi viidud keskhariduse omandajate elutee uuringuga – ja siit leiab palju põ­nevaid erinevusi.

Esiteks oleks loogiline eeldada, et iseseisvas Eestis kujunenud noorte väärtused sarnanevad märksa enam nende lääne eakaaslaste omadega kui Nõukogude ajal ellu astunud vanemate omad. Räägivad ju rahvusvahelised uuringud selget keelt: eestlaste väärtused erinevad paljuski Lääne-Euroopa heaoluühiskonna liikmete eelistustest, sarnanedes eelkõige teiste samasuguse mineviku­kogemusega idaeurooplaste väärtustega.

Nii peavad eestlased kõige olulisemaks majanduslikku ja füüsilist turvatunnet ning hindavad nii nagu teisedki ida­eurooplased märksa madalamalt eneseväljenduslikke väärtusi, mis on väga tähtsad hea­oluühiskondade, eelkõige meie lähinaabruses olevate Skandinaavia maade elanike jaoks.

Kuna laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on sirgunud vabas Eestis, siis võib arvata, et ka nende väärtused erinevad oluliselt vanemate põlvkonna eelistustest, sarnanedes rohkem eneseväljenduslikke väärtusi tähtsustavate Lääne-Euroopa maade noorte omadega.

Tüdrukud pingutavad rohkem

Noortel seisab kooli lõpetamise järel teadagi ees elukutsevalik. Millest noored töövalikul lähtuvad? Kõige tähtsam kriteerium on võimalus töötada meeldival alal – nii oli see kaheksakümnendate algul ja on ka nüüd. Kuid märkimisväärne on see, et praeguste koolilõpetajate seas väärtustavad tüdrukud poistest oluliselt rohkem eneseväljenduslikke väärtusi, nii enesetäiendamist kui ka oma võimete kasutamist. Kaheksakümnendate alguses selles osas poiste ja tüdrukute seas erinevusi polnud – need hakkasid esile kerkima 1990. aastate lõpus.

Tüdrukute õpiedukus on olnud läbi aegade poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi.

Tänapäeva sotsiaal-majanduslikest tingimustest mitte enam otseselt sõltuvas, vaid üha enam individuaalsetel valikutel põhinevas ühiskonnas tuleb elluastujatel teha igal sammul järjest personaalsemaks muutuvaid valikuid.

Kooselu algus ja lastesaamis-iga lükkub tänapäeva noortel võrreldes oma vanemate noorus­ajaga edasi. Neiud ei tõtta „tööturuühiskonnas” hariduse omandamise järel enam kiirelt peret looma nagu Nõukogude ajal, vaid püüavad rajada töö­alast karjääri ja tunda naudingut oma noorest elust – nii nagu noormehedki. Ühiskondlike ümberkorralduste tulemusena on naiste soorollis aset leidmas kindlasuunalised muutused.

Samal ajal annavad veerandsajandi jooksul aset leidnud nihked Eesti noorte eelistustes

aimu jätkuvast orienteeritusest isiklikule heaolule ja materiaalsetele hüvedele. See, et tänapäeva noorte jaoks on olulisemale kohale tõusnud töö eest saadav sissetulek, pole muidugi üllatav: võrreldes varasema ajaga on nüüd võimalik raha eest soetada kõike, mida Nõukogude Eesti noored heal juhul vaid Soome televisioonist näha said.

Tänapäeva noored peavad stabiilse tuleviku kindlustamist püsiva töökoha kaudu palju olulisemaks töövaliku kriteeriumiks kui nende vanemad oma noorusajal. Koos töö tähenduse muutumisega on muutunud ka suhtumine töösse. Kui Nõukogude ajal tähendas töötamine kõigile riigi poolt pealesurutud kohustust, ja kõigile polnud töökoht mitte ainult garanteeritud, vaid neile oli riik ka pannud kohustuse töötada, siis tänapäeval on üha enam töökohti projektipõhised ning varasema töö­kogemuseta noortel muutub töö saamine aasta-aastalt üha raskemaks. Teisalt võimaldab töö eest saadud tasu tarbimise kaudu elutingimusi parandada ja meeldivat elustiili harrastada või tulevikuks säästa.

Hea teenistuse ja tuleviku kindlustamise tähtsus osutavad, et noored on teadlikud turu­ühiskonna väljakutsetest. Selline suhtumine on levinud laiemalt kogu Eesti ühiskonnas, näiteks ka Euroopa Sotsiaaluuringu tulemused näitavad, et eestlased ei väärtusta sarnaselt teiste Ida-Euroopa maade elanikega mitte ainult palka ja tuleviku kindlustamist lääneeurooplastest kõrgemalt, vaid ollakse ka valmis pühendama töötamisele hea­oluühiskondade liikmetest rohkem aega. Võrreldes Nõukogude noortega peavad tänapäeva koolilõpetajad märksa olulisemaks võimalust töötada paindliku tööajaga.

Isiklik hüvang

Võrreldes vanemate noorusajaga hindavad noored palju kõrgemalt ametialast karjääri ja sellest tulenevat ühiskondlikku positsiooni. Kaheksakümnendate aastate alguses oli ametialane edenemine riigi kontrolli all ja kommunistliku ideoloogia poolt tugevasti politiseeritud. Praegu valitsev edukultus väljendub ametialase positsiooni mainekuses.

Kui Nõukogude ajal kujutas juht endast lihttöölisega võrreldavat kruvikest riigi masinavärgis, siis nüüd kaldutakse ettevõtte edu põhjusi nägema just tegevjuhi tegevuses. Samuti tuuakse edulugusid kajastavas meedias esiplaanile ametialast tõusu mõjutavaid tegureid, mis tihti tulenevad juhi isiklikest oskustest ja omadustest – need võivad olla kas ametialased (nii heaks spetsialistiks kujunemist võimaldavad erialased teadmised kui ka juhivõimed) või sotsiaalsed (oskus „õigete” inimestega suhteid ja võrgustikke luua). Pole üllatav, et üha enam püüavad noored leida endale tasuvat tööd, mis on samal ajal ka puhas ja füüsiliselt kerge.

Kahte uuringut lahutava veerandsajandi jooksul on kõige järsemalt vähenenud altruistlike väärtuste tähtsus. Tänapäeva noored peavad võimalust olla kasulik teistele märksa vähem oluliseks kui nende vanemad oma noorusajal: nad on orienteeritud isiklikku hüvangut tõotavate eesmärkide realiseerimisele. Kui Nõukogude aja piiratud oludes oldi sunnitud tihti üksteist hädas aitama, siis tänapäeva Eesti ühiskonnas peetakse tulemusrikkamaks isik­likku kasu toovaid valikuid.

Kui palju sarnanevad siis tänapäeva Eesti noored oma lääne eakaaslastega? Sellal kui Eesti noored tähtsustavad isiklikku heaolu ning majanduslikku ja füüsilist turvatunnet, on nende lääne eakaaslaste jaoks olulisem isiklik areng ja elukvaliteet. Ning eeldada võib, et seni kuni Eesti noorte elustandard jääb allapoole heaoluühiskonnas sirguvate lääne eakaaslaste omast, jäävad püsima ka põhimõttelised erinevused nende väärtustes.