Anita Stasulane: Meie elu peamine eesmärk on saavutada vabanemine

Läti religiooniajaloolane, Daugavpilsi Ülikooli professor Anita Stasulane esineb 15. septembril Tallinna Ülikoolis peetaval konverentsil “Budism ja Põhjala” ettekandega “Budismi pöördumine tänapäeva Lätis”. Professor ütleb Eesti Päevalehele antud intervjuus, et möödunud nõukogude aeg on Lätis huvi religioonide vastu suurendanud ja klassikalised teooriad, mis räägivad ilmalikustamise mõjudest, ei pea paika.

Te olete külaline 15.-16 sepembril Tallinna Ülikoolis toimuval konverentsil “Budism ja Põhjala”. Palun tehke lühike ülevaade oma ettekandest, miks valisite just selle teema?

Ma olen religiooniajaloolane ja sellega seoses uurin erinevaid religioone, kaasa arvatud budism. Lätis on religiooni juures kõige huvitavamaks aspektiks see, kuidas religioossetes gruppides liikmelisus muutub seoses usuvahetusega. Märkimisväärne hulk lätlasi ei ole sündinud sellise religiooni keskkonda, mida nad praktiseerivad. Mina räägin endisest usust budismi pöördunud inimestest tänapäeval Lätis. Kuigi Läti on nii füüsiliselt kui mentaalselt väike riik, oleme etniliselt ja religioosselt koosluselt väga kirjud.

Peavoolus on kristlus, selle erinevad harud: katoliiklased, luterlased, vanausulised, ortodoksse kogukonna liikmed, lisaks sellele on meie riigis esindatud palju teisi religioone, budism nende seas. Mis siis saab, kui nii palju erinevaid religioone, usulisi liikumisi, veendumusi, väikesel pinnal koos eksisteerib? Kuidas erinevad usulised grupid omavahel suhtlevad? Kas esineb konflikte? Kas tekib hübriidusundeid? Need on peamised küsimused, millele ma oma ettekandes keskendun.

Läti ühiskond on viimase kahekümne aasta jooksul läbi teinud kiired sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Läti on välja tulnud totalitaarsest süsteemist ja jõudnud demokraatiasse. Need muutused on rahva religioossesse ellu sügava jälje jätnud. Klassikalised ilmalikustamise teooriad väidavad, et religiooni osakaal rahvaelus sellisel juhul väheneb. Kuid kas see on juhtunud? Ei!

Mis Teid ennast selle teema juures kõige rohkem üllatas, mis võiks olla kuulajaile Teie arvates kõige huvipakkuvam?

Oma ettekandes võtan ma luubi alla erinevaid faktoreid, mis võivad usuvahetust mõjutada. Ma väidan, et Lätis on toimumas protsess, mida võiks nimetada religiooni “intellektualiseerimiseks”. Psühhoanalüüsis tähendab intellektualiseerimine seda, kui emotsionaalne äng suunatakse mitte-emotsionaalsele, intellektuaalsele alale.

Religiooni intellektualiseerimise all mõtlen seda, kui inimene läheb passiivsest aktsepteerimisest ja mitte kaasa mõtlemisest edasi ja hakkab otsima endale sobivat religiooni, mis on tema jaoks loogiline ja relevantne. Osaliselt toimub selline protsess haridussüsteemi tõttu, kus valitseb suund süstemaatilise ja ratsionaalse mõtlemise arendamisele. Kõige üllatavam on minu jaoks see, et religiooni “intellektualiseerimine” käib käsikäes religioossete uskumuste müstifikatsioonide ja praktiseerimisega.

Mis võiks olla need põhjused, mis ajendaksid üsna vähereligioosseid eestlasi budismi poole pöörduma?

Ma arvan, et nii nagu Lätis, on Eestiski sotsio-poliitiliste muutustega kaasas käinud massiline “kultuurineelamine”. Klassikalised ilmalikustamise hüpoteesid väidavad, et ilmalikustamise tagajärjel muutub religioon teisejärguliseks. Minu kogutud andmed näitavad vastupidist, religiooni taandarenemise asemel me näeme post-sovjeti riikides religioonide taasavastamist, taassündi.

Kas budismi saab praktiseerida ilma päriselt religioosne olemata?

Budism on religioon, mitte lihtsalt filosoofia või elustiil. Sotsioloogilises kirjanduses märgib usuvahetus muutust inimese identiteedis ja maailmavaates. Kui keegi kavatseb pöörduda budismi, siis sellega muutuvad tema uskumused ja see muudab tema isiksust.

Mis on budismis kõige tähtsam tarkusetera Teie jaoks?

Budism baseerub Buddha valgustumisel. Kõige tähtsamad ideed, mida selles religioonis edasi antakse on minu arvates Neli õilsat tõde: kõik on kannatamine; kannatuste allikaks on iha; kannatused saab lõpetada kiretuse saavutamise läbi; õilis kaheksaosaline tee ehk kesktee, viib vabanemiseni. Kõik religioonid räägivad vabanemisest. See on meie elu peamine eesmärk: saavutada vabanemine.

Kuidas lätlased budismi ja budistidesse suhtuvad?

Sellealast uuringut ei ole Lätis veel läbi viidud. Üldiselt võib öelda, et lätlaste arvates on budistid imelikud, kuid rahumeelsed ja nende vastu pole kellelgi midagi.

Kuidas rasketel aegadel terve mõistus säilitada, olla sõbralik ja naerusuine?
Ma tsiteerin siinkohal Buddha õppetust: “Kui inimene vaatab maailma rumalusest ähmastatud tumeda pilguga, siis näeb ta maailma vigasena; kuid kui maailmale suunata selge pilk, mis on täis tarkust, näeb ta maailma nagu Valgustumist, mida see ka on.”