ANNA GRAMBERG, ITI AAVIK: Kasutamata võimalused
Inimesed, kelle kodud kannatada said, vajavad nii rahalist toetust kui ka abikäsi. Tegelikult on Eestis palju neid, kes on valmis raha annetama või oma aega teiste heaks pühendama, küsimus on selles, kuidas seda valmisolekut paremini kasutada.
Heaks lahenduseks on kogukonnafond igas maakonnas, mis kogub ja jagab vahendeid kogukonna probleemide lahendamiseks. Sellisel juhul on kriisiolukorras kindel koht, nii-öelda kogukonna ühine rahakott, kuhu soovijatel on võimalik annetada. Fondi saavad pöörduda ka inimesed, kes valmis vabatahtlikuna käed külge lööma, et ühisel jõul kannatanuid aidata.
Praegu tegutseb Eestis kolm kogukonnafondi, paraku mitte kõige suuremates kriisipiirkondades. Viljandimaal aga on just kohalik kogukonnafond asunud annetusi koguma.
Üleskutseid, kus oodatakse inimesi vabatahtlikuna appi tormi tagajärgi likvideerima, kuuleb vähe. Vabatahtlikud on Eestis paljuski veel kasutamata ressurss.
Näiteks Pärnus pöördusid inimesed linnavalitsuse poole, soovides vabatahtlikuna korrastada tormis kannatada saanud pensionäride kodusid, kuid esimese hooga ei osatud nende pakkumistega midagi peale hakata. Kuni vabatahtlike keskusi paljudes maakondades ei ole, siis võib vajadusel vabatahtlikke koondada näiteks kogukonnafond.
Uued kogukonnafondid saavad tekkida ainult kohalike algatusel, koondades piirkonna ärksaid inimesi, kes tahavad anda oma panuse kogukonna heaks.
Kindlasti tasuks aga praegusel juhul vabatahtlikke abiks organiseerida. Siit soovitus kohalikele omavalitsustele – selgitage välja vajadused ja võimalused, kus vabatahtlikud saaksid abiks olla ja kutsuge inimesi tegudele. Võib korraldada talguid kannatada saanud inimeste õuedel, randade ja parkide puhastamiseks, vabatahtlikud saavad aidata ka lihtsamate remonditöödega.
Anna Gramberg, Tartu Vabatahtlike Keskus
Iti Aavik, Peipsi Koostöö Keskus
