ANNE LUIK: Millist põllumajandust arendada?

Ge­nee­ti­li­selt muun­da­tud or­ga­nis­mi­de­ga (GMO) seo­tud küsi­mu­sed on muu­tu­nud üha ak­tuaal­se­maks, sest Eu­roo­pa Lii­dus kaa­lu­tak­se kas­va­tus­loa and­mist ai­na uu­te­le muun­da­tud tai­me­sor­ti­de­le.

Load keh­ti­vad ter­ves Eu­roo­pa Lii­dus ju­hul, kui liik­mes­riik en­da­le eran­dit ei taot­le. Ees­tis on aga rii­gi­kok­ku jõud­nud ge­nee­ti­li­selt muun­da­tud or­ga­nis­mi­de kesk­kon­da vii­mi­se sea­du­se muut­mi­se sea­dus.

Pä­ri­li­kult muun­da­tud põllu­kul­tuu­ri­de kas­va­tu­sa­ja­lu­gu ula­tub vaid pi­sut üle kümne aas­ta. Need too­di USA-s tu­ru­le kui ta­va­sor­dia­re­tu­se saa­dus­te­le võrdväär­sed, hin­da­ma­ta kesk­kon­na- ja ter­vi­se­ris­ke. Muu­ta on suu­de­tud kva­li­ta­tiiv­seid, mit­te aga kvan­ti­ta­tiiv­seid, see tähendab saa­gi­kust mõju­ta­vaid tun­nu­seid.

Prae­gu on GMO-tu­rul val­da­vad umb­ro­hutõrjet ta­lu­vad ning hau­ka­vaid pu­tu­kaid sur­ma­vad sor­did, mis on võimal­da­nud toot­jal esi­me­sel ju­hul te­ha umb­ro­hutõrjet sõltu­ma­ta kul­tuur­tai­me kas­vu­faa­sist, tei­sel ju­hul ära hoi­da lib­li­karöö­vi­ku­te rüüste. Kuid see on too­nud kaa­sa ka prob­lee­me.

Muun­da­tud kul­tuu­rid on osu­tu­nud hübriid­sor­ti­dest tund­li­ku­maks hai­gus­te ja il­mas­ti­kuo­lu­de suh­tes. Umb­ro­hutõrje­le re­sis­tent­se­te sor­ti­de kas­va­ta­mi­se­ga on suu­re­ne­nud umb­ro­hutõrje­va­hen­di­te, neist eelkõige glüfo­saa­ti­de ka­su­tus. Nüüdseks on sel­gu­nud, et glüfo­saa­ti­de näol on te­ge­mist vä­ga kesk­kon­naoht­li­ke ühen­di­te­ga, mis su­ru­vad al­la mul­lae­lus­ti­ku ta­lit­lu­si, seal­hul­gas mik­ro­bio­loo­gi­li­si prot­ses­se, jää­gid jää­vad too­de­ta­vas­se pro­duk­ti, pär­si­vad ini­me­se im­muun- ja hor­mo­naalsüstee­mi ta­lit­lust ja võivad viia kas­va­ja­lis­te muu­tus­te tek­keni.

Muund­ma­ter­jal ei sei­sa pai­gal, vaid le­vib nii oma lii­gi esin­da­ja­te­le kui ka teis­te­le, näi­teks rap­silt on lei­tud glüfo­saa­di­re­sis­tent­su­se üle­kan­ne põld­si­ne­pi­le. Nõnda mõju­ta­tak­se sel­lis­te muund­sor­ti­de­ga vä­ga tu­ge­valt umb­roh­tu­de evo­lut­sioo­ni. Kii­ren­da­tak­se ka mik­roor­ga­nis­mi­de evo­lut­sioo­ni.

Tai­me­dest on kind­laks teh­tud muun­din­fo üle­kan­ne tai­me­vii­rus­tes­se ja bak­te­ri­tes­se ning tai­meõie­tol­must ka me­si­la­se soo­le­bak­te­ri­te­le. Me­si­las­te surm on reaal­sus ju­ba pal­ju­des USA osa­rii­ki­des, kus muund­kul­tuu­re kas­va­ta­tak­se. Pu­tu­kamürki toot­vad muund­tai­med huk­ka­vad hau­ka­vaid pu­tu­kaid, kuid ei ta­pa pist­vaid ime­vaid pu­tu­kaid, kel­lest näi­teks le­het­äi­de­le luuak­se sel­le­ga pa­re­mad tin­gi­mu­sed. Neist le­het­äi­dest toi­tu­vad le­pa-t­rii­nud ja kii­las­sil­mad aga su­re­vad kii­res­ti. Nii tei­se­ne­vad toi­dua­he­lad.

Seega on muundatud  põllu-kultuurid toonud probleeme nn keskkonnatervisesse. Kesk­kon­na­ter­vist võib ni­me­ta­da ava­li­kuks hüveks – me kõik sõltu­me sel­lest, ot­se või kaud­selt. Muund­kul­tuu­ri­de­le ka­su­tus­lu­ba­de and­mi­sel toe­tu­tak­se se­ni vaid neid tu­ru­le too­va­te fir­ma­de and­me­te­le. Kuid tä­na­vu det­semb­ri al­gu­ses jõud­sid Eu­roo­pa Lii­du liik­mes­rii­gid ot­su­se­le, et prae­gu­ne ris­kia­nalüüs on lii­ga pea­lis­kaud­ne ja va­jab re­for­mi­mist.

Saastumise oht

Kas Ees­tis oleks va­ja­ kas­va­ta­da ge­nee­ti­li­selt muun­da­tud or­ga­nis­me? Eu­roo­pa Lii­dus on prae­gu GMO-dest kas­va­ta­mi­seks lu­ba­tud mais, mis huk­kab hau­ka­vaid kah­ju­reid. Mu­jal maail­mas kas­va­ta­tak­se li­saks GMO-mai­si­le ka so­ja, puu­vil­la ja rap­si.

Umb­ro­humürgi­le al­lu­ma­tu rap­si kas­va­ta­mi­ne oleks ai­nu­ke, mis Ees­ti põllu­me­he­le hu­vi võiks pak­ku­da, kuid glüfo­saa­di­kin­del raps osu­tub ise hil­jem põldu­del su­pe­rumb­ro­huks.

Vä­ga täh­tis oleks pii­ra­ta võima­li­kult häs­ti muund­kul­tuu­ri­de kont­rol­li­ma­tut le­vi­kut kesk­kon­nas, sa­mu­ti kaits­ta toot­jaid, kes ei soo­vi GMO-sid kas­va­ta­da, saas­tu­mi­se eest, et tar­bi­jal jääks ka edas­pi­di võima­lus os­ta pu­hast ko­du­maist toi­tu.

Hoid­maks ära muundpä­ri­lik­ku­sai­ne le­vi­kut, peaks keh­tes­ta­ma võima­li­kud suu­red va­he­maad GMO-põldu­de ja GMO-va­ba­de põldu­de va­hel. Sa­mu­ti peaks ko­ha­li­kul ta­san­dil ole­ma võima­lik ot­sus­ta­da GMO-va­ba piir­kon­na loo­mi­se poolt.

Toot­ja­te­le on va­ja­lik ava­lik in­fo sel­le koh­ta, kes, kus ja mis­su­gust GMO-d kas­va­tab. Reaal­su­ses on ras­ke muund­saas­tet ära hoi­da, sest le­vik toi­mub nii õie­tol­mu kui ka põllutöö­ma­si­na­te ja trans­por­di­va­hen­di­te­ga.

Kuivõrd prae­gu loo­dud muund­kul­tuu­ri­de saa­gi­kus ei üle­ta ta­va­sor­te, sa­mal ajal on pal­ju küsi­ta­vu­si toi­mes kesk­kon­na­le, ter­vi­se­le ja ka sot­siaal­se­le poo­le­le, siis ar­ves­ta­des meie suu­ri­mat rik­kust – se­ni veel mit­me­ke­sist loo­dust ja ole­ma­so­le­vaid öko­loo­gi­li­si tead­mi­si, tu­leks ee­lis­ta­da loo­dus­hoid­li­ku­maid toot­mis­vii­se, ka­su­ta­des meie olu­des­se so­bi­vaid hübriid­sor­te.