Link kopeeritud!

ANTHONY GIDDENS: Nüüd on see küll isiklik

 (1)

Poliitikas on olulised küsimused inimeste elustiili muutus ja selleni jõudmine. Mõned meie ees olevad põhiprobleemid pole lahendatavad, kui poliitikud ei suuda veenda inimesi muutma oma harjumusi.

Asjasse puutuvate teemade ring on väga ulatuslik, ulatudes ülekaalust ja muudest terviseprobleemidest, noorukite alkoholismist, asotsiaalsest käitumisest ja madalast sündimusest nende kõigi küsimuste isani, täpsemalt kliimamuutuse ohjamiseni. Traditsiooniline heaoluriik on tegelenud väga paljuski juba tekkinud probleemide tagajärgedega: kui sa kaotad töökoha, pakub riik toetust seni, kuni leiad uue; kui sul on laps, antakse toetust, kui sa seda vajad; kui haigestud, kannab sinu eest hoolt tervishoiusüsteem.

Nüüd peame rohkem sekkuma. Rasvunute arvu kasv, mis on praegu lausa üleilmne suundumus (kohatav isegi Jaapanis), võib järgmise kümne-kahekümne aasta jooksul hävitada tervishoiusüsteemi. Rasvumine või lihtsalt suur ülekaal toob kaasa kõrgema südamehaiguste, diabeedi, kasvajate ning muude haiguste riski. Kliimamuutuse osas on selge: kui me ei tegutse, muutub armetuks see maailm, milles elavad meie lapsed ja lapselapsed. Tehnoloogial on oma osa, kuid toimuma peavad märkimisväärsed muutused meie harjumustes.

Sekkuv valitsus

Esimesena kerkib küsimus vabadusest. Millised õigused on valitsustel sekkuda oma kodanike elulaadi? Võib välja tuua mõne üldise põhimõtte. Esiteks, lapsed on täiskasvanutega võr-reldes eri seisundis. Näiteks on piisavalt legitiimne soovitada, et lastel oleks võimalus saada koolis tervislikku toitu; koolide kinnistutel keelustataks rämpstoidumasinad; lastele suunatud reklaam austaks teatud reegleid. Täiskasvanute puhul pole piirjooned nii selged, aga me võime öelda, et sekkumine on õigustatud, kui ühtede vabadused piiravad teiste omi. Näiteks kui me praegu raiskame maa rikkusi, mõjutame me tulevaste põlvede valikuvõimalusi. Lõpuks, öeldakse, et teatud sorti enesehävituslik käitumine võib pigem vabadust piirata kui olla selle väljendus. Seega inimesed, kes on sõltuvuses käitumise sisust või vormist, pole vabad, sest selle asemel, et oma harjumust kontrollida, kontrollib harjumus neid endid.

On terve hulk näiteid sellest, et edukas vahelesegamine võib viia elustiili muutuseni. Üks neist pärineb Soomest Põhja-Karjalast. Selle piirkonna elanikke iseloomustas kunagi kõrge südamehaiguste tase ning muud hädad, mida seostati rasvarikka toiduga. 1970. aastate alguses alustati aga programmi, et aidata inimestel muuta oma söömisharjumusi. Kaasa lõi toiduainetööstus, mis valmistas väherasvaseid piimatooteid ning vähendas toidus soola hulka. Aastatel 1970–1992 vähenes selle piirkonna elanike südamehaigustesse suremus 57 protsenti.

Turvavööde kohustuslikule kasutamisele autodes seisid algul mõnes riigis vastu kodanikuvabadusi kaitsvad ühendused. Kuid turvavööd said peatselt üldiselt aktsepteerituks ning on päästnud teedel palju elusid.

Kampaaniad suitsetamise vähendamiseks pakuvad veel ühe huvitava näite. Enamikus riikides, kus neid on korraldatud, on suitsetamine vähenenud. Ning paljudes riikides on avalikkus olnud valmis soostuma täieliku suitsetamiskeeluga avalikes kohtades. Eriti edukas on olnud USA California osariik. Täiskasvanutest suitsetab seal alla 15 protsendi, veel kaks-kümmend aastat tagasi oli sama näitaja üle 50 protsendi.

Nakatav eeskuju

Paistab, et enamikul juhtudel osutub tulemuslikuks piitsa ja prääniku kombineerimine, mitte üks lähenemisviis. Peaaegu alati on tegu gruppide mõjuga: inimesed muudavad harjumusi, kui seda teevad ka teised, kellest nad peavad lugu. Käitumine, mis oli kunagi laialdaselt aktsepteeritud, võib muutuda häbiväärseks. Nii on juhtunud auto purjuspäi roolimisega. Maksustamine võib etendada olulist rolli, eriti kui seda kasutatakse ergutusena. Sel on aga vähim mõju, kui käitumine on sõltuvuslik. Suitsetamise kulud on kasvanud paljudes riikides mitu korda, aga see tõik ei näi olevat paljusid inimesi võõrutanud selle harjumuse jätkamisest.

Loe veel

Kas on käitumist mõjutavaid tegureid, mis puudutavad sisuliselt kõiki elustiili muutuse valdkondi? Jah on. Üks tähtsamaid on see, mida majandusteadlased nimetavad mõneti kohmakalt “hüperboolseks kõrvalejätmiseks”. Kui sulle pakutakse valikut saada 50 naelsterlingit täna või 100 homme, valid sa 100 naelsterlingit. Kui aga ajavahemik ulatub aastani, kaldub peaaegu igaüks valima 50 nael-sterlingit täna. Tulevikus ees seisvatel headel või halbadel järelmitel on nõrk mõju meie praegustele valikutele.

Tuhandetele Ühendkuningriigi inimestele tehakse aastas südameoperatsioon. Neist vaid kümme protsenti teeb vajalikke muutusi eluviisis, et ära hoida uusi hädasid ja vältida varajase surma tõenäosusust.

Hüperboolne kõrvalejätmine on üks peamisi tegureid, mis selgitab enamiku inimeste laiska suhtumist ohtudesse, mida toob esile globaalne soojenemine. Uuringud näitavad, et enamik nõustub nüüd nii sellega, et kliimamuutus on tegelik, kui ka sellega, et selle on loonud meie endi tegevus. Kuid nende osa, kes on teinud märkimisväärseid muutusi oma käitumises, on väga väike. Teadlikkuse tõstmisel ja “rohelistel maksudel”, isegi kui need on hoolikalt läbi mõeldud ja korraldatud, võib olla vaid marginaalne mõju. Ehk alles katastroof, mida võib selgelt omistada üleilmsele soojenemisele – seega sündmus olevikus –, paneb inimesed tegelikult hoolima.

Anthony Giddens (70) on juhtinud Londoni majanduskooli (LSE) ning nõustanud Suurbritannia endist peaministrit Tony Blairi. 29. märtsil esineb Giddens Tallinnas Olümpia hotellis konverentsil “Sotsiaaldemokraatia 21. sajand”.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare