Kui riik ei kaitse setode kodu, kas ta minu oma kaitseb? Ei või kindel olla.

Kas ma vajan sellist riiki? Vaevalt küll.

Ma ei täpsustanud nimelt, millise riigiga on tegemist. Kui rääkida Eesti riigist, siis ei ole selle põhiseaduslik ülesanne mitte poliitikutele ning ametnikele töö ja leiva kindlustamine, vaid kõigi Eesti kodanike, ka setode eest seismine.

Mida saab Eesti piirilepingust? Anname ära viis valda, kus elab hulk Eesti kodanike, kus asub Eesti kodanike kinnisvara (kas Venemaa kompenseerib selle?), loobume Jaanilinnast ja Narva jõe tagusest territooriumist, anname ära kaunid Tütarsaared, millega kaasneb Eesti merepiiri oluline muutmine ebasoodsas suunas. Anname, anname, anname… Mida saame vastu – Saatse saapa, vabandust, ainuke, mis jääb, mida ära ei anna…

Eesti riigile on ka kasulik loobuda piirilepingu allakirjutamisest praegusel kujul. Eestil ei ole piirilepinguga enam kiiret, Venemaal küll, seadustamaks okupatsiooni, seega laiendamaks ametlikult oma territooriumi.Valitsus peaks kasutama ära Venemaa poolt meile jäetud võimaluse ning avama piiriläbirääkimised uuesti, et sõlmida piirileping pariteetsetel, mitte ultimatiivsetel alustel. Et meie peaminister ei peaks tulevikus sarnaselt Suur-britannia omaaegse peaministri Winston Churchilliga tõdema: “Oli valida, kas sõda või häbi, valisime häbi ja saime mõlemad!”

Ants Erm, Põhiseaduse Assamblee liige, Isamaaliidu liige