Link kopeeritud!

ANTS JUSKE: Uue aja pühakojad

 (30)

Eile avatud sünagoog Karu tänaval on sündmus mitte ainult juutidele, vaid ka teistele usklikele. Lisaks täiendab ta olulise märgina meie uuemat sakraalarhitektuuri.



KOKO büroo arhitektidele Lauri-Kaur Stöörile ja Tõnis Kimmelile oli see kindlasti raske ülesanne.

Sõna “sünagoog” tuleb heebrea keelest, kus ta tähendas koosoleku- või üldse kogunemisruumi. Kuna ohvriteenistus oli lubatud ainult Jeruusalemma templis, siis kohalikud kogudused lõid sünagoogid, mille juurde kuulub ka kool. Arhitektidel tuli traditsioone silmas pidada ja arvestada sünagoogis toimuvaid rituaale: sünagoogis ei tohi mehed ja naised olla ühes saalis (seepärast on naistele ehitatud rõdu); koht, kus hoitakse toorat, peab vaatama

Jeruusalemma poole; oluline on rituaalne bassein mikvah.

Arhitektid on saanud hästi hakkama, eriti hea on Aedvilja tänava poolne kaartega külg. Kui Eesti pearabi Shmuel Kot näitas valmiva sünagoogi pilte Iisraelis, ei usutud alguses, et selline hoone kerkib Eestisse.

Esimesed sünagoogid tekkisid juudi soost sõdurite algatusel. Aastatel 1880–1883 rajati uhke sünagoog Maakri tänavale, mida huvitaval kombel Saksa okupatsiooni ajal ei lammutatud. Sakslased kasutasid seda sõjaväelaoks. 1944. aasta märtsipommitamisel sai sünagoog pihta, lõplikult lammutati hoone siis, kui Tallinn oli langenud.

Uue sünagoogi asupaika otsiti kaua. Maakri tänava koht oli täis ehitatud – seal asub ametiühingute kesknõukogu maja. Maa hind maksti küll välja, kuid see oli vaid pool sellest, mis kulunuks uue sünagoogi ehitamiseks Luise tänavale. Oli plaan ehitada üles vana sünagoogi fassaad.

Moodsad ja konservatiivsed

Iga ajastu ja kultuuri arhitektuuristiil on jätnud oma jälje sakraalarhitektuurile. Nii meenutavad idapoolsete maade sünagoogid rohkem mosˇeesid, läänepoolsed kirikuid. Ka Eestis on kirikuid alates pseudostiilidest ja juugendist kuni funktsionalismini.

Uuemad moodsad kirikud on Viimsi Püha Jaakobi koguduse kirik ja metodisti kirik Tallinnas. Konservatiivsemad on õigeusu kirikud, mis ilmselt kunagi ei loobu oma sibul- ja ristkuplitest. Valminud õigeusu kirikutest meenub Maardusse ehitatu. Mullu novembris alustati Lasnamäel Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kiriku ehitust. Kiirestikuulja ikoon asus varem Kuremäe nunnakloostri Tallinna abikirikus. 1960. aastatel see kirik hävitati ja ikoon oli üle 40 aasta valitseja Korneliuse kodus hoiul. Septembris andis Türi linnavalitsus Püha Kolmainu õigeusu kogudusele välja loa uue pühakoja rajamiseks.

Kõik see näitab, et usuvabadus on Eesti vabariigis kaetud ka materiaalse väljundiga – uute pühakodade kerkimise näol.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare