ANTS LAANEOTS: Riigi kaitse ja sisejulgeolek
See pole mingi uudis, et Venemaa püüab vastanduda läänele kõikvõimalikes küsimustes – alates väiksematest ja suurematest tülidest oma naabritega kuni tavarelvastusleppe külmutamiseni välja. Samal ajal näidatakse üles sooja suhtumist selliste riikide kui Iraan või Põhja-Korea vastu.
Juba aastaid on Venemaa üritanud taastada Nõukogude Liidu lagunemisega kadunud kontrolli postsotsialistlikus ruumis. Üritatakse hinge sisse puhuda ka SRÜ-le. Sellesuunaline tegevus puudutab ka Baltimaid.
Samas on kasutusele tulnud ka uusi võtteid. Üks uusi nähtusi on see, et pidevalt proovitakse järele NATO ja Euroopa Liidu ühtsust ja taluvuse piire. Selleks kasutatakse nii poliitilisi kui ka majanduslikke võtteid. Eriti efektiivne relv selles võitluses on olnud energia. Uus nähtus on ka info- ja küberrünnakud, kus ei üritata mitte relvade, vaid veebi kaudu halvata oma vastaste elu ja tegevust.
Pead tõstev võõrasteviha
Välispoliitilise agressiivsuse kõrval on teine oluline teema nn piiratud kindluse kontseptsioon ehk riigisisestes huvides ja presidendivalimisi silmas pidades tehtud sammud. Tohutu propaganda, massimeedia allutamine riigivõimule pole ju uudis. Sõnavabadusest saab rääkida vaid tinglikult. Riigi elanikkonnas kujundatakse suurvene identiteeti. Eesti ajakirjandusestki on läbi käinud fakt, et ainuüksi rassivaenu ehk teistsuguse välimuse tõttu on tänavu Venemaal tapetud 31 inimest.
Samal ajal räägib riigivõim suveräänse demokraatia mõistest, mis peaks justkui tähendama, et demokraatia Venemaal peab olema teistsugune, kui oleme seda meie harjunud mõistma. Selle teooria alla kuulub ka arusaam, et rikkusi peavad looma vaid oma inimesed ning väliskapital on üha vähem riiki teretulnud. Rahvale sisendatakse samas, et riiki ümbritsevad vaenlased ning seetõttu tuleb kokku hoida.
Presidendi lemmikfraasiks on saanud tsaar Aleksander III sõnad, et Venemaa kõige ustavamad liitlased on sõjavägi ja laevastik. Selle juures on eriti oluline panna tähele sõjalise võimsuse kasvu meie regioonis, kus gaasitoru rajamise ja kaitsmise sildi all on hakatud sõjalaevastikku suurendama. Mida see meile tähendab – selleks piisab vaid korraks kaardile vaatamisest.
Eeltoodu on põhjuseks, miks me peame ettevaatlikult suhtuma viimastel aastatel Eestis levima hakanud arusaama, et olles NATO ja Euroopa Liidu liikmed, on ainuüksi sellega meie julge-
olek automaatselt tagatud. Asi ei ole kaugeltki nii roosiline ja aprillisündmused andsid väga selge signaali selle kohta.
Rahutuste eesmärgid
Sõjaväelaste hinnang aprillisündmustele on, et tegu oli laiaulatusliku, kõrgel tasandil heaks kiidetud, hoolikalt kavandatud ja ettevalmistatud erioperatsiooniga.
Meenutan, et 2001. aastal vabariigi valitsuse kinnitatud sõjalise kaitse strateegia nägi ette totaalkaitse kontseptsiooni rakendamise, milles üks punkt on psühholoogiline kaitse. Mulle tundub, et me oleme selle ära unustanud.
Samas meid mõjutati, ja väga palju. See algas jutuga siinse venekeelse vähemuse halvast olukorrast, kuid läks ühel hetkel üle retoorikaks Eestist kui neofasˇistlikust riigist. Sündmused läksid teravaks eelmise aasta 9. mail ja pidid saavutama kulminatsiooni tänavu mais.
Mis võis olla kõige selle eesmärk? Esiteks – lõhestada rahvuslikul pinnal Eesti ühiskonda. See õnnestus. Teiseks ei pruukinud Moskvale meeldida valitsus, kes Eestis on võimul ning riigisisese konflikti esilekutsumise kaudu võidi soovida saada võimule valitsus, kes rohkem Venemaa plaanidega sobib.
Eesmärk võis olla kasutada Eestit “peksupoisina” ning saata sõnum teistele postsotsialistlikele riikidele, et ärgu nad midagi sellist ette võtku, muidu juhtub nendega sama. Selle alla võis käia ka eesmärk peatada lumepalliefekt ehk et teistes riikides ei tuleks pähe monumente teisaldama hakata.
Kahtlemata oli üks suurimaid eesmärke kontrollida NATO ja Euroopa Liidu ühtsust ning toetust ühele oma uuele liikmesriigile. Siin võib öelda, et meil läks õnneks.
Lühendatult kaitseväe juhataja ettekandest, mille ta pidas eile Eesti Reservohvitseride Kogu 10. aastapäeva sümpoosionil “Vabatahtlikkus ja riigikaitse”.
