Samalaadne intsident juhtus rahvusvahelises õhuruumis mere kohal lendava USA lennukiga, millele vene hävitaja lähenes vaid mõnekümne meetri kaugusele. Sarnased juhtumid on leidnud aset ka tuvastuslende sooritanud Norra ja Soome sõjalennukitega. Möödunud nädalal jõudis Läänemere piirkonna riikidesse teade, et Taanist, Kastrupi lennuväljalt õhku tõusnud reisilennuk pääses Lõuna-Rootsi kohal napilt kokkupõrkest vene sõjalennukiga.

Järsult on ka sagenenud piirkonnas asuvate riikide piiride rikkumised vene sõjalennukite poolt. Vene lendurite käitumine õhus on muutunud ebatavaliselt agressiivseks ja vaenulikuks. Nii kinnitas Soome kaitsejõudude juhataja kindral Jarmo Lindberg, et ühe tuvastuslennu ajal näitas vene lendur soome hävitaja piloodile rusikat. Selline „viisakus“ polnud just tavaline isegi Külma sõja ajal õhus kohtunud patrull- või õppelendu sooritavate erinevate riikide pilootide vahel. Ilmselt on vene lendurid saanud korralduse – olla õhus agressiivsed.

Muutuste põhjusi Vene lennuväe käitumises on tarvis otsida, vaadeldes Venemaal aset leidvaid sündmusi laiemalt.

End globaalse suurriigina esitada püüdev, Ukraina alistamise katsel läbikukkunud vene „rahvuse liidri“ ja „globaalse administraatori“ ehk maailmavalitseja rollile pretendeeriva Vladimir Putini Venemaa on sattunud Lääne sanktsioonide alla ja rahvusvahelisse isolatsiooni. Olukord on selline, et isegi Moskva lähimad liitlased Valgevene ja Kasahstan püüavad temast distantseeruda.

Sanktsioonidele lisandus veel ka Venemaa juhtkonna vigade tõttu juba mitu eelnevat aastat halvenenud Venemaa majanduse nutune seisukord, mis on nüüd kasvamas üle pikaajaliseks kriisiks. Vene majanduseksperdid ennustavad riigile järgmisel aastal 4-4,5% majanduslangust.

Olukord Venemaal on halb, kuid näib et Putin ja tema kgb-lastest meeskond ei ole seda lõpuni mõistnud ega ka loobunud mõtetest taastada Vene impeerium vähemalt endise NSV Liidu piirides. Tunnetades riigi nõrkust mõistavad nad, et praeguses olukorras on ainsaks Venemaa kui suurriigi tunnuseks ja välisriike efektiivselt mõjutavaks vahendiks tema võimsad relvajõud. Vaatamata kõikidele riigi majandusprobleemidele on nende arendamine viimastel aastatel olnud prioriteetne.

Venemaa sõjalise eelarve kasv on Putini ajastul olnud muljetavaldav: 2003 aastal oli see $13 mlrd, 2011 aastal $71,9 mlrd, 2014 aastal $81,4 mlrd, ehk 3,4% SKT-st. Vaatamata ees terendavale majanduskriisile suurendatakse Venemaa 2015 aasta sõjalist eelarvet kuni 4,2 protsendini SKt-st, ehk enam kui 30% võrreldes k.o. aastaga. Püüdes juhtida rahva tähelepanu olmeraskustest mujale, kinnitab Kremli propaganda jälle, nagu tegi seda NSV Liidu propaganda „Külma sõja“ ajal, et Venemaa on vaenlaste poolt sissepiiratud. NATO ja USA ainult sellest mõtlevatki kuidas vene riik hävitada. Ühiskond on tarvis mobiliseerida, et riiki kaitsta. Valla on päästetud häbitule laimule ja valele tuginev hüsteeriline sõjapropaganda. Täispingega töötab sõjatööstus vorpides uusi lennukeid, helikoptereid, rakette, tanke ja soomukeid, suurtükke, laevu, jms.

Möödunud aasta teine pool ja käesolev aasta kujunesid rekordilisteks Venemaal läbiviidud relvajõudude strateegiliste õppuste hulga poolest. Nii toimusid septembris 2013 Valgevene ja Kaliningradi oblasti territooriumil Venemaa, Valgevene ja mitme teiste Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni kuluva riigi üksuste osavõtul suurõppused „Zapad 2013“. Neil mängiti traditsiooniliselt läbi ka Balti riike Poolaga ühendava maismaa koridori sulgemine ja dessantoperatsioonid merel. Õppused olid omamoodi jõudemonstratsiooniks NATO suunas. Käesoleva aasta märtsis toimusid president Putini käsul strateegilised õppused Ukrainaga külgnevas Lõuna sõjaväeringkonnas. Nende eesmärk oli läbinähtav – valmistada Lõuna ringkonna üksused ette võimalikuks sõjategevuseks Ukrainas, mis ka hiljem juhtus.

Juunis 2014 järgnesid suurõppused Kasahstaniga piirnevas Kesk sõjaväeringkonnas. Näib, et vaatamata liitlassuhetele oli siin tegemist Venemaa näpuvibutusega president Nazarbajevi suunas, kes on viimasel ajal mitmel korral Putini tegevuse suhtes rahulolematust väljendanud.

Selle aasta suurimad vene relvajõudude strateegilised õppused aga toimusid septembris-oktoobris Hiina ja Jaapaniga piirnevas Ida sõjaväeringkonnas. Nendes osalesid enam kui 155 000 sõjaväelast, enam kui 8000 erinevat sõjamasinat, 85 sõjalaeva, 650 lennukit ja helikopterit.

Pole kahtlust, et see oli jõudemonstratsioon eelkõige inimtühjast Venemaa Kaug-Idast huvitatud Hiinale ja ka Teise maailmasõja ajal NSV Liidu poolt okupeeritud nelja Kuriili saart tagasinõudvale Jaapanile. Venemaa püüab oma sõjalist võimsust igati demonstreerida ka Lääne-Euroopale. Nii „forsseeris“ (nii on vene keeles) 28. novembril 2014 vene Põhjalaevastiku eskaader eesotsas suure allveelaevatõrje laevaga „Severomorsk“ Pa-de-Cale väina ja sisenes Seine lahte, kus peatuti ja viidi demonstratiivselt läbi õppused.

Selle aasta viimased vene sõjaväe suurõppused toimusid 5-10. detsembril Kaliningradi oblastis. Neis osales Lääne sõjaväeringkonda kuuluv enklaavis asuv väegrupp, ehk kokku ligi 9000 sõjaväelast; 642 ühikut erinevat tehnikat, sh 250 tanki ja soomusmasinat; enam kui 100 suurtükki; 55 laeva ja 41 lennukit ning helikopterit. Vene kindralstaabi teatel oli õppuste eesmärgiks Eestiga piirneva Lääne sõjaväeringkonna lahinguvalmiduse kontroll ja tema võimaluste hindamine Kaliningradi regiooni sõjalise julgeoleku tagamisel. Suurõppuse käigus kasutati aktiivselt maismaa sihtmärkide hävitamisel lennuväge, suurt rõhku pandi õhukaitse organiseerimisele ja korraldamisele piirkonnas.

Õppustega kaasnes vene lennuväe aktiivsuse suur kasv Läänemere kohal. Võib nõustuda ka Tartu ülikooli professori Andres Kasekampi arvamusega, et venelased püüavad harjutada kohalikke väikeriike oma sõjalennukite pideva juuresolekuga Balti mere kohal, mis järk-järgult kasvaks üle vene õhujõudude domineerimiseks Läänemere basseinis ja raskendaks tulevikus oluliselt NATO tegevust Balti riikide kaitsmisel. On ilmne, et Moskva püüdis õppustega Kaliningradi oblastis demonstreerida regioonis asuvatele riikidele, et sõjaliselt domineerib tema selles piirkonnas ja näidata, et Venemaa on võimeline kiiresti sulgema juurdepääsu teed Balti riikidesse nii maalt kui ka õhust ja merelt, välistada nii NATO vägede juurdevoolu neisse kriisi ajal.

Sellise ohu neutraliseerimise lahendused peavad Balti ja teised regioonis asuvad riigid kiiresti leidma tihedas koostöös NATO-ga.