Sellisena ei näinud nad mitte ainult Nõukogude Liitu, vaid ka teisi kommunistlikke maid. Ameerika liberaalide seas on tänapäevani ääretult popp Fidel Castro ja kogu Kuuba süsteem.

Kui neis ringkondades Kuubast räägitakse, siis reeglina esialgu nenditakse, et tegemist ei ole päris vaba maaga, kuid edasi leitakse vana tõega vastuolus olevat klisheed korrates ikkagi, et seal on väga hea meditsiini- ja haridussüsteem.

Tihti on nende intellektuaalide jaoks mingi kommunistlik riik käepäraseks võimaluseks osutada puudustele omas riigis.

Tegeliku olukorra selgitamiseks ei ole idaeurooplastel eriti muud võimalust, kui igal tasandil, alates rahvadiplomaatiast ja lõpetades riikidevahelise suhtlemisega, selgitada, milline oli nõukogude tegelikkus ja kommunistlik süsteem.

Oluline on selgitada ajaloo tegelikku käiku regioonis. Väga paljude lääneriikide ajalookäsitluses on valdav nägemus, et Teises maailmasõjas oli ainult üks väga vägivaldne ning inimõigusi ja vabadusi vihkav - natsi-Saksamaa.

Tihti mõistetakse läänes Teise maailmasõja algusena Hitleri kallaletungi Poolale, kuid jäetakse mainimata, et samal ajal alustasid Poola vallutamist kokkuleppel natsidega ka Nõukogude Liidu väed.

Ajaloost tasakaalustatuma pildi loomisel on ka Eesti ajakirjandusel suur roll. Kui me oma meediaruumis paneme selgelt konteksti Venemaa poolt levitatavaid ajalookäsitlusi, mitte ei korda neid, arvates, et kõik mõistavad moonutusi iseenesest.

Selleks, kuidas selgitustööd teha, ühest retsepti ei ole. Lohutuseks võiks öelda, et juba praegu on väga palju inimesi, kes saavad asjadest õigesti aru. Neid on kindlasti ka vasakpoolsete intellektuaalide seas.