Ardo Ojasalu: sotsiaalmaksu vähendamist saaks tasandada varamaksudega!

Sotsiaalmaksu jagamisest tööandja ja töötaja maksuks pole kasu, kui maksukoormus töösuhtes jääb samaks. Sotsiaalmaksu jõulise vähendamise kompenseerimiseks on Eestis piisavalt võimalusi, näiteks on täiesti rakendamata varamaksud. Kui neid kasutada, pole mingit astmelisust vajagi!

Sotsiaalmaks on kindlasti Eesti maksusüsteemi kõige suurem mure. Tegu on riigieelarve suurima tuluallikaga, aga samas ei jätku sellest ilmselgelt järgmisel kümnendil pensionite ja raviteenuste rahuldavaks tagamiseks. Juba praegu kannab iga töötaja üht abivajajat oma turjal. Kas tulevikus suudab iga töötegija kanda turjal kaht abivajajat? Vaevalt.

Töösuhte ja ei millegi muu maksustamine pidurdab tootlikkuse arengut ning selle kaudu Eesti liikumist klaaslaega keskmikust targaks majanduseks.

Sotsiaalmaksu probleemi ei saa lahendada eraldi kogu Eesti maksusüsteemist, mis tervikuna on regressiivne - mida rohkem teenid, seda vähem maksad. Ja selle tagurlikkuse keskne põhjus on sotsiaalmaks, sest seda maksu ei nõuta, kui tulu saadakse töövälistest allikatest nagu intressid, rent, dividendid ja kapitalitulu. Viimaseid saavad valdavalt need, kellel on vara, mida panna enda kasuks tööle. Kuna Eestis varamakse ei ole, siis varakad piirduvad vaid tulumaksu maksmisega. Töötaja aga peab oma panusega teenima raha nii sotsiaalmaksu kui tulumaksu tasumiseks.

Siinjuures pole makromajanduslikult mingit tähtsust sellel, et juriidiliselt on sotsiaalmaksu maksjaks tööandja, aga tulumaksu maksjaks töötaja. Raha nii esimese kui ka teise jaoks teenib ikka seesama töötaja. Seetõttu ei ole ka suurt kasu sellest, kui jagada sotsiaalmaks tööandja ja töötaja maksuks, kui maksukoormus töösuhtes jääb samaks.

Eestis on 1000 eurot teeniva inimese tööjõumaksude kulu ligi 40 protsenti. Kui võtta arvesse ka asjaolu, et töötaja maksab ka käibemaksu, on maksukulu kokku ligi 50 protsenti. Seda 50-protsendilist määra maksab umbes 700 000 inimest. Kas Eesti on madalate maksudega maa?

Majandusarengule tõuke andmiseks on hädavajalik sotsiaalmaksu vähendamine. Sotsiaalmaksu lagi aitaks küll luua mõned kõrgelt tasustatud töökohad, kuid ta suurendaks veelgi maksusüsteemi regressiivsust ning seetõttu takistaks palgavaesusest ja ebavõrdsusest väljatulekut. See oleks väga ebatõhus meede, aga tuleks meie inimeste üldise heaolu arvelt. Sotsiaalmaksu või tulumaksu astmeliseks tegemine ei aita samuti kaasa majanduse arengule, sest maksukoormus jääb ikkagi töötegijate kanda.

Õige oleks sotsiaalmaksumäära jõuline vähendamine. On ilmselge, et seda ei saa teha ilma pensioni- ja ravikindlustuse eelarvete katmiseta teiste maksude arvelt. Selleks pakub Eesti maksusüsteem piisavalt võimalusi, näiteks on täiesti rakendamata varamaksud.

Kui seada eesmärgiks vähendada sotsiaalmaks 25 protsendile jääks riigil saamata ligi 650 miljonit eurot maksutulu. Selle summa ulatuses on möödapääsmatu suurendada maksulaekumisi varamaksude ja tulumaksu näol, sest nii maksustatakse ka kapitalitulude saajaid. Tööjõu maksukoormuse vähendamine toob kaasa ettevõtluse elavnemise, palgatõusu ja tootlikkuse kasvu, mis omakorda suurendab maksulaekumisi ning mingit astmelisust polegi vaja!