Julgen oletada, et eestlaste huvi on teine: kuidas siinsete juurtega inimese määramine mõjukale ametikohale mõjutab Eestit? Erinevalt kahest esimesest küsimusest on sellele üsna kerge vastata: eikuidagi.

Olin Eestis korduvalt 80. aastatel ja võin tunnistada: kuigi Karl Genrihhovitš Vaino oli rahvuselt eestlane, oli ta vabariigi põliselanike seas väga ebapopulaarne. Temast räägiti kui jämedast ja väheharitud inimesest, kõigile oli selge, et oma emakeelt (?) ta praktiliselt ei rääkinud.

Tema poliitikat iseloomustab ilmekalt see, et ta kutsuti tagasi Moskvasse 1988. aastal konflikti tõttu demokraatliku rahvaliikumisega, mida Vaino ähvardas jõuga maha suruda.

Seega tasub eeldada, et vaen oli vastastikune ja on naiivne oletada, et poeg Eduard Karlovitš (kes töötas 90. aastatel AvtoVAZi esindajana USAs - huvitav, palju Žigulisid ta Ameerikas müüs?) ja pojapoeg Anton Eduardovitš meenutavad äkki oma sügavaid juuri ja täituvad soojade tunnetega eesti maa ja kultuuri vastu. Samamoodi on ebatõenäoline vastupidine, et värskeltnimetatud Putini administratsiooni juht hakkab kätte maksma solvangute eest, millega Eesti rahvarinne teda kostitas.

Nüüd nooremast Vainost endast ja tema sensatsioonilisest karjääritõusust. Kõik arvamused temast viitavad sellele, et ta on väga täpne ja efektiivne protokolliametnik, osav bürokraat, kes pikki aastaid pidas ja haldas president Putini töögraafikut. Ta pole isiklikke ambitsioone ega poliitilist nägu.

Sellise robot-tehnokraadi nimetamine - eriti Putini vana sõbra ja iseseisva poliitik Sergei Ivanovi asemel - näitab venemaa ekspertide sõnul presidendi vana kaardiväe võimuladvikust "ärapudenemise" liini jätku. Neid asendatakse nooremate, vähem sõltumatute, kuulekate täidesaatjatega.

Teiste sõnadega ei ole Putini ümber enam jäänud peaaegu ühtegi neist, kes on temaga sina peal ja kes teavad teda varasematest aegadest, kui ta töötas veel KGBs, tassis Sobtšaki kohvrit rahaga, ajas asju "Tambovi" vendadega ja lõi kooperatiivi Ozero.

Puhastust selgitatakse sellega, et südamesõbradest pole enam kasu, nad lõpetasid "hiirte püüdmise", aga paljud, näiteks Jakunin, kompromiteerisid end.

Teisi kartis Putin (arvan, et mitte täiesti alusetult) seoses võimaliku paleepöördega Kremlis. Igal juhul panevad ootamatud ümberpaigutamised imestama ja kutsuvad esile hämmeldust. Aeg on nende jaoks ju liiga sobimatu: valimised on ukse ees, Ukrainas on järjekordne kriis. See näeb välja nagu mingi hädapärane improvisatsioon. Samas on Vladimir Vladimirovitš rohkem pildis.

Kas Venemaale, tema mures naabritele ja ülejäänud naabritele toob Kremli kommuuni laialilammutamine head või halba, näitab lähem aeg. Novaja Gazetale ütles anonüümne allikas presidendi aparaadist, et "Vaino nimetamine peaks tooma kaasa agressiivsuse taseme languse". Oleks jah hea, kui eesti kutt asju natuke jahutaks.