Hellase säärane positsioon loomulikult meeldib Vene Föderatsiooni valitsusele, kuid meie idanaabri poliitikud siiski arvavad, et Brüsselit arvustavad sõnavõtud peaksid kõlama mitte ainult Ateenas, vaid kindlasti ka Euroliidu liikmesmaade liidrite suvisel tippkohtumisel, mil otsustatakse sanktsioonide edasine saatus. Ärgem unustagem: võimalik positiivne või negatiivne otsus peab põhinema kõikide osavõtjate häälte konsensusel.

Seega võib igati loogiliselt eeldada, et kindlasti arutati Moskvas muude küsimuste seas Kreeka vastuhääletamise võimalust Venemaa vastu suunatud edasise majandusliku ja poliitilisele survestamise jätkumisele. Kuid vaagides antud probleemi pidagem ometigi silmas järgmist üldtuntud tõsiasja -- Kreeka majandus on ikkagi väga sõltuv välisfaktoritest, eelkõige Lääneriikidest. Mis ettepanekuid võis aga Tsipras oma vene partneritele teha? Pole sugugi välistatud, et ta soovis saada mõnemiljardilist soodsat laenu - kasvõi jooksvate sotsiaalkulutuste täiteks.

Kindlasti ka Kreeka põllumajandussaaduste ekspordi embargo tühistamist või olulist leevendamist Venemaale; enne Venemaa-poolsete vastusanktsioonide jõustumist moodustas see ca 300 miljonit eurot. Kuid kõikide märkide kohaselt ei olnud Putin veel valmis Kreekat krediteerima, sest raha tagasisaamises ei olda sugugi kindlad. Küll aga arutles Putin kohtumise järgsel pressikonverentsil pikalt ja laialt mõlema riigi suurepärastest majandusalase koostöö võimalustest. Näiteks säärases vägagi põnevas perspektiivses valdkonnas, nagu Gazpromi Türki tarnitava gaasi võimalik edasine transiit läbi Kreeka Ida-ja Lääne-Euroopasse või vene kapitali osalemine kreeka energeetika alaste ettevõtete erastamises.

Ma ei välista vene turu osalist avanemist kreeka kaupadele; juba lähemal ajal. Ilmselt võidakse kasutada mingeid formaalselt neutraalseid majandusskeeme (näiteks ühisettevõtete loomist). Samas ei kehuta Venemaa kreeklasi otsustavalt vastu astuma Brüsseli Venemaa-suunalisele poliitikale. Huvitav, miks? Kõigepealt ei ole sanktsioonid suutnud meie idanaabrit majanduslikult põlvili suruda.

Teiseks on Venemaa rahvusvaheline tähtsus viimase aastaga hoopis tõusnud. Ja kolmandaks -- nn Kreeka kaardi väljakäimiseks on Venemaal veel palju aega. Kui saabub paras aeg -- näiteks pärast Kreeka välja astumist (või heitmist) eurotsoonist -- siis lastakse ka see käiku. Ikka arvestus ja plaanipärane kord peab valitsema.