Pakendiaktsiis kui riigi hõlptulu

 Pakendiaktsiisi tõstmisega saadakse Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavat tulu 10-20 miljonit eurot. Samas tõi Riigikontroll välja tõsiasja, et pakendite kogumisega tegelevaid taaskasutusorganisatsioone ei kontrolli Maksu- ja Tolliamet ega ka Keskkonnainspektsioon ning turule tuuakse tegelikult 45% võrra rohkem pakendeid, kui taaskasutusorganisatsioonid seda näitavad. Selle asemel, et ausatele ettevõtjatele taas täiendavat maksu kehtestada, tuleks tegeleda hoopis kehtestatud maksude kokku kogumisega.

 Pakendid jagunevad laias laastus kolmeks. Nendeks on veopakend, rühmapakend ja müügipakend. Tarbijani jõuab üldjuhul vaid müügipakend, kuid taaskasutusorganisatsioonidel ei ole huvi müügipakendi kogumise vastu. Müügipakendi kogumine on kallis ning vajalikud sihtarvud saadakse näiliselt täis juba veo- ja rühmapakendi kokkukogumisel. Ettenähtud sihtarvud täidetakse näiteks euroaluste tagasivõtmisel ja avalikku müügipakendi kogumisvõrgustiku arendamist ei peeta vajalikuks. Uuringud aga näitavad, et kodumajapidamistes tekkivatest olmejäätmetest on koguseliselt üle poole pakendid. Inimestel puudub aga motivatsioon pakendite eraldi kogumiseks, sest mahutid kuhu neid viia, asuvad kodust kaugel. Veider tunduks ju üksikute singi ja vorstipakenditega või tühjaks saanud piimapakiga kaubanduskeskuse juurde sõita, et need siis vastavasse kogumiskasti ära panna.

Kasu pole ka keskkonnale

 Ühtse pakendiaktsiisi kehtestamisest ei tõuseks tulu ka keskkonnale, kuigi pakendiaktsiisi tegelik  eesmärk peaks ennekõike olema just keskkonna säästmine. Samuti tuleks pakendiaktsiisist saadav tulu suunata tagasi keskkonnahoiu ja jäätmehoolduse arendamiseks, mitte kasutada seda eelarveaukude lappimiseks. Täna tundub, et loodav koalitsioon just ja ainult selleks seda raha kasutada aga soovib.

 Lõpu repliigina tasub märkimist, et peale Riigikontrolli poolt 2010. aastal läbiviidud auditit hakkas Keskkonnaministeerium ette valmistama pakendiseaduse muudatust, kuid eelnõu jäeti sahtlisse peale keskkonnaministri vahetust 2011. aasta kevadel. Muudatusteni jõuti alles aastaid hiljem. Alates 1. jaanuarist 2015 jõustus pakendiaruande audiitorkontrolli nõue, kuid muudatuse mõju ei ole võimalik täna veel hinnata. Autorollo saagast on aga  teada, et pakendite kogumisega tegelev Eesti Pakendiringlus mängis seal olulist rolli.