Kuid siiski tuleb nentida, et ravimit, millel kõrvaltoimed täiesti puuduvad, senini leitud ei ole.

12. juulil kirjutas Eesti Päevaleht esiküljel “Aspiriin põhjustab elu ohustavaid verejookse”. Aspiriin kõigi oma kõrvalmõjudega on arstidele tuttav juba ligi pool sajandit. Nagu ka fakt, et nii aspiriini kui ka kõikide teiste valuvaigistite üheks sagedasemaks kõrvaltoimeks on seedetrakti vaevused. Ent tavaliselt piirduvad need ebamugavustundega maopiirkonnas, iivelduse või oksendamisega. Seedetrakti verejooks või haavandi mulgustumine on raskeimateks juhtudeks.

Kõne all olev Eesti Päevalehe artikkel põhineb Tartu Ülikooli kliinikumi poolt läbi viidud uuringul. Märkimata on aga jäetud, millisel täpsemalt. Seedetrakti verejooksu uuringuid on läbi viidud korduvalt. Artiklis on uuringu tulemusi tõlgendatud teatud määral meelevaldselt ning mainimata on jäetud olulisim – tüsistused tekivad eelkõige ravimi pikaajalisel või vääral tarvitamisel ning lubatud dooside ületamisel. Praegusel juhul on lugejatele jäetud mulje, nagu ähvardaks eluohtlik verejooks kõiki valuvaigistite tarvitajaid.

Tegelikult esineb valuvaigistite tarvitamisel nii ohtlikke kõrvaltoimeid, nagu seedetrakti verejooks ja haavandi mulgustumine, umbes 1-3 protsendil inimestest. Seedetrakti verejooksuga haiglasse sattuvad inimesed kipuvad põdema haigusi, mille korral tuleb valuvaigisteid tarvitada pikka aega – nagu näiteks kroonilised liigesehaigused, pikaaegsed valud jm. Liigesehaigustega patsiendid, kes kasutavad põletikuvastaseid ravimeid aastakümneid, on valuvaigistite kasutamisega seotud riskidega tuttavad. Just kõrge vanus, haavandtõbi ja hormoonide samaaegne kasutamine tõstavad pikaajalisel valuvaigistite kasutamisel riski sedavõrd kõrgeks, milles artiklis juttu on. Need faktid on arstidele teada juba pool sajandit.

Erinevad valuvaigistid reastatakse tüsistuste tekke ohu järgi. Selles võrdluses on ibuprofeen selgelt kõige ohutum. Andes ibuprofeeni ohuväärtuseks 1, reastuvad levinuimad valuvaigistid järgmiselt: ibuprofeen 1,0; diklofenak 2,3; aspiriin 3,5; naprokseen 7,0; indometatsiin 8,0; püroksikaam 9,0.

Aspiriini kohta võib lisada, et ta on üsna ohutu preparaat lühiaegsel kasutamisel (näiteks peavalu või palaviku korral), tema poolt põhjustatud kõrvaltoimed sagenevad oluliselt kestval kasutamisel. Mõningal juhul on aspiriini tarvitamine absoluutselt vajalik. Kuid nagu iga teisegi ravimi tarvitamise puhul, peavad paigas olema annused ja näidustused. Enne ravimite tarvitamist tuleb siiski alati arstiga nõu pidada. Samuti peaks haige alati oma raviarsti enne uue retsepti saamist informeerima, milliseid ravimeid ta parajasti tarvitab.