Automootorit tuntakse paremini kui südant
Organism vajab tervisetreenigut nagu auto hooldust
JAAN EHA, südamearst
Elame veidral ajal. Teame oma auto võimsust, millistel pööretel sõita ja millist bensiini paaki valada.
Oma organismi võimekusest, südamesagedusest, kardiogrammi kõverast koormuse korral ja taastumisaja pikkusest pole paljudel aimugi. Sageli ei teata vere kolesterooli- ja suhkrusisaldust, vererõhku ja oma toidu koostist.
Rikkis autoga sõita ei saa; haigestunud või kurnatud organismist püütakse aga võtta viimast, mõistmata selle talitust. Organismi vaevutakse tunnetama ning elurezhiimi parandama alles siis, kui tervisehäired on käes.
Liikuv inimene kulub vähem
Kui masin liigub, siis ta kulub; kui inimene liigub, siis kulub ta vähem ja aeglasemalt kui mitte midagi tehes. Nii olen tehnokraatidest patsientidele selgitanud inimorganismi ja masina erinevust. Sarnane on neil see, et ülemäära, äärmuslikes tingimustes ning ilma hoolduse või puhkuseta töötades kuluvad mõlemad märgatavalt kiiremini.
Tänapäeval jääb üha vähemaks inimesi, kelle igapäevane töö annab piisava füüsilise koormuse selleks, et säilitada keha kõiki funktsioone ning stressi maha laadida. üha suurenev vaimne pinge eeldab kindlasti regulaarset füüsilist tegevust.
Klassikaline näide on poolsada aastat tagasi Londoni kirjakandjate ja telefonistide seas tehtud uuring. Kehalist tööd tegevad kirjakandjad haigestusid südame isheemiatõppe kaks korda harvemini kui telefonistid.
Ent eristada tuleb eri eesmärkidega treeningut: tervisetreening, tippsport ja taastusravi. Ekslikult arvatakse, et kehalisel aktiivsusel on suur mõju ainult lihastele, liigestele ja südamele. Tegelikult mõjutab see organismi kõiki funktsioone. Treeningu tulemusena täiustuvad organismi kohanemismehhanismid, mistõttu talutakse paremini tervist kahjustavaid tegureid.
Tervise seisukohalt on vaja pidevalt harjutada. Suured spordivõistlused olgu vaid enesekontrolliks. Tartu suusamaratoni osavõtjaid uurides on professor Jaak Maaroos leidnud, et võistlejate ettevalmistus varieerus suurtes piirides. Kõige mõtlemapanevam on, et ligi viiendik spordiharrastajaid oli valmis maratonile minema eelneva treeninguta.
Lisaks leiti viiendikul uuritutest ebanormaalseid nihkeid südame ja veresoonkonna talituses. Tulemus rõhutab, et arst peab tervisesportlast pidevalt kontrollima.
Vorm kaob kiiresti
Tippsport (mitte kesktasemel võistlussport) ei ole aga tervisele soodne elustiil. Kahjuks ei taga kunagised tipptulemused sugugi pikka eluiga ega tervisehäireteta elu pärast spordist loobumist. Kõrgvormi aeg on elu pikkusega võrreldes üürike. Soov silma paista, ennast teostada, raha teenida ja maailma näha stimuleerivad end piitsutama ka siis, kui see muutub juba ohtlikuks. Tippspordist loobudes ei ole tavaellu kuigi lihtne pehmelt maanduda.
Teine äärmus on olukord, kus füüsiline liikumine peaaegu puudub. Selle mõju organismile on uuritud raskelt haigetel ja kosmonautidel. Pärast voodis veedetud kolme nädalat tõusis täiesti tervete meeste pulsisagedus kümne löögi võrra, südame ühe kokkutõmbega pumbatav verehulk aga langes märgatavalt.
Koormusetest näitas füüsilise töövõime olulist langust. Sama töö tegemiseks oli vaja 40 löögi võrra suuremat pulsisagedust - seega kaob inimeste treenitus lühikese ajaga. Katsed näitavad ka stressitaluvuse ja kohanemisvõime langust, veresoonte ja ainevahetuse häirumist, lihaskonna (sealhulgas südamelihase) kõhetumist ning psüühikahäireid. Piisab kuust ajast liikumatuna lebamisest, et tervest inimesest saaks haige.
Treening parandab nii haigete kui ka tervete meeleolu, tõstab enesekindlust ja otsustusvõimet, une- ja seksuaalhäired kaovad. Nii et on, mille poole püüda! Treenida võib kas kalli hinna eest tenniseväljakul või tasuta metsas - peaasi, et olete probleemi enese jaoks teadvustanud ja alustanud oma tervise eest hoolitsemist.
Mõõduka koormuse korral muutuvad kehaosad terveks ja vananevad aeglaselt. Kui nad aga jätta tegevuseta, jäävad need haigeks ja vananevad kiiresti. Neid Hippokratese tähelepanekuid pole hilisem aeg suutnud ümber lükata.
