Autorikülg. Pensionikoguja needus ehk Eestisse investeerida ei tasu

Riigis, kus rahvaarv ja eriti tööealiste arv väheneb, on raske leida investeeringuid, mis 20–30 aasta pärast tooksid sissepandud kapitali tagasi.

Säästmine on moodi läinud. Paljud mõtlevad oma pensionipäevade kindlustamisele ning soetavad aktsiaid ja kinnisvara. Investeerimist kiidetakse, investorid koonduvad, et omasugustega ideid vahetada, ja koolitused müüakse kiirelt läbi. Ent minu sõnum kõigile investeerimishuvilistele on sünge: riigis, kus rahvaarv ja eriti tööealiste arv väheneb, on raske leida investeeringuid, mis 20–30 aasta pärast tooksid sissepandud kapitali tagasi, rääkimata raha kasvatamisest. See kehtib enam-vähem kõigi populaarsete varaklasside kohta.

Võtame näiteks sellise Eesti siseturust sõltuva börsifirma nagu Tallinna Kaubamaja. Sinna investeeritud raha väärtus kasvab, kui Tallinna Kaubamaja suudab suurendada oma müüki ja kasumit. Raha teenivad riigis üksnes töötavad inimesed. Kui nende arv väheneb, siis on siseturul töötavatel firmadel väga raske oma müüki suurendada. Kes ei usu, vaadaku, kuidas stagneerunud ja väheneva rahvaarvuga Jaapan ei suuda kuidagi kasvu näidata.