Autorikülg: start-up ja stand-up, ühed koomikud mõlemad?

Idufirmadele pole vaja eeliskohtlemist, vaid väljastpoolt start-up-sekti tulevat asjalikku kriitikat.

Idufirmadelt ei ole midagi õppida – see mööblitööstur Enn Veskimäe arvamus kõlab kole vanamoodsalt, kuid ei pruugi olla vale. Ennustan, et sõnad „idufirma” ja „start-up” lähevad aegamisi sama teed, mida läks Eestis sõna „ärimees”: omandavad halva maigu ja tõsised ettevõtjad hakkavad enda niimoodi nimetamist tõrjuma, kui nad seda juba ei tee.

Minu start-up’i-skepsis ei ole tekkinud nii kulukast kogemusest kui hiljuti Äripäevas oma õppetunde kirjeldanud algajast äriinglil. Kaheksast idufirmast, kuhu ta põhiliselt ühisrahastusplatvormi Fundwise kaudu investeeris, ei suutnud ükski isegi 50% ulatuses oma käibe-eesmärki täita. Minu skepsis sai alguse idufirmadest, kes esitavad enda kohta pooltõdesid ja vahel luiskavad täiesti mõõdutundetult – palju rohkem, kui visionäärluse ja optimistliku meelelaadiga saab välja vabandada. Teate küll sellist juttu: „unikaalne tehnoloogia”, „tipptasemel meeskond”, „skaleeritav ärimudel”, „eksponentsiaalne kasv” jms.