AVE ALAVAINU: Üritasime küll, aga midagi ei tulnud välja
Siis uurisin, kas saaks osta paar-kolm kilo värsket lambaliha. Et öelgu mulle, millisesse turustuspunkti või sööklasse ta lihakehad müüb ja ma lähen ja ostan sealt. 50 kr kilo! Peaaegu muidu saadud! Eriti kui mõelda, et meil siin lammast üldse ei liigu.
Peremees jäi kurvaks ja ütles, et kui see asi nii lihtne oleks, siis ta ju lehes ei kuulutakski. Osta võib ainult eraisik ja omal riisikol – meil pole ametlikku tapamaja, mis euronõuetele vastaks. Ja tervisekaitse kontrollib usinalt toitlustusasutusi ja poode, et ükski Hiiumaa lammas jumala pärast hiidlaseni ei jõuaks: peavad olema taudivabaduse tõend, saateleht jne, mille väljastamise õigus on ainult tapamajadel.
Nüüd ma küsingi suurte tähtedega: KAS SURETAME OMA SAARE VÄLJA PELGALT TAPAMAJA PUUDUMISE PÄRAST? Oleks meil tapamaja, oleks ka reisilaevad seahaisust pääsenud. Rääkimata sellest, et lambakasvatus saaks jalad alla nagu teistel Läänemere saartel.
Saare kohta pool hunti
Et taluperemehega juba jutuks läks, rääkis ta veel midagi. Ilmselt oli mõni tund tagasi läbielatu mõju all. Peremees rääkis, et kui ta hommikul oma metsaäärset põldu kündma tuli – umbes veerand üheksa – tulid võsast välja kaks hunti. Hundid käitusid ülimalt väärikalt, vaatasid traktorit ja meest selle roolis nagu harjunud asja. Mees ei uskunud oma silmi, jättis traktori seisma ja – arvates esialgu, et naabrimehe koerad on lahti pääsenud – helistas naabrimehele. Sellel koerad kodus. Siis alles jõudis mehe teadvusesse see päris tõsiasi:
NEED ONGI HUNDID!
Ei osanud ma selle kohta midagi tarka öelda. Küsisin ainult, kas tohin asja suure kella külge panna. Lubas.
Kohe helistasin jahimeeste pealikule Arvo Maivelile. Mida’s nüüd teha, kui minu mäletamist mööda (kui see pelgalt legend pole?) on meie saarel ökoloogiliselt ette nähtud pool hunti, kes pidavat tulema talvel üle jää ja kohe jäälagunemise aegu perekonna juurde tagasi minema? Nüüd on hunte kogunisti kaks!
Aeg on edasi läinud – nüüd on hunt, kes hr Maiveli teada on ka üsna pikka poissmehe-aega Hiiumaal elanud, saanud kusagilt teada, et tema on Euroopa Liidus puutumatu isik, et Hiiumaal on lambaid, keda kusagil tappa pole, ja et siin on parim paik elamiseks ning paljunemiseks. Niisiis on ta, olles läbi lugenud kõik EL-i direktiivid, käinud talvel mandril ning abiellunud.
Lennart Meri ennustas, kui ta presidendina 1997. aastal meie saart külastas, et kui me kiiresti tootmise vallas midagi ette ei võta, on Hiiumaa 20 aasta pärast vanade naiste ja lammaste saar. Täna võiksime talle raporteerida, et me üritasime küll, aga ei tulnud välja: kalatehas läks pankrotti, mets erakätesse, tapamaja ei saanud me ehitatud ja õige varsti ei ole meil enam ei vanu naisi ega lambaid ning Hiiumaast saab huntide reservaat Euroopas.
Ave Alavainu, hiiumaa
